Isetegemise eduelamus.

Oma kogemuse põhiselt, soovitus lapsevanematele: ärge tehke otsuseid laste eest, vaid kuulake ära nende probleem, andke neile aega ise lahendusi otsida, toetage raskest hetkest ülesaamisel ja ainult vajadusel suunake sobiva lahenduseni jõudmisel. Isetegemise eduelamus on lapsele oluline õppimiskoht, misläbi areneb uudishimu, soov tegutseda, ettevõtlikkus. Tänapäeva tempokas ja kiiresti muutuvas maailmas on just laps sageli see, kes uusi oskusi oma pereliikmeteni viib – vanemal on tarvis uskuda lapse võimetesse ning toetada tema pingutusi eesmärkide saavutamisel.

Igas päevas on tegevusi, mida saab käsitleda mänguna, kuid mis ühtlasi arendavad laste oskusi. Näiteks ettevõtlusteadmisi, rahatarkust ja sotsiaalseid oskusi omandavad lapsed mitmete tegevuste kaudu, olgu nendeks erinevates projektides osalemine, tegutsemine kaaslastega klassis, treeningrühmas või koduhoovis. Kes meist poleks lapsepõlves mänginud poodi, kus kaupadeks olid käbid või kivid ja kehtivaks rahaühikuks lepalehed. Selles mängus olid suurepäraselt põimunud loovus, matemaatika ja igapäevaelu: kuidas kaaluda ja mõõta, arvutada hindu ja koguseid, jagada tervikut tükkideks ja vastupidi. Kuivade ja igavate numbrite asemel muutus matemaatika käegakatsutavaks ja praktiliseks vajaduseks. Hea võimalus rahatarkust, ettevõtlust ja enda müügioskusi katsetada on ka igasugused külakohvikud ja laadad – õppetund sisaldab toodete planeerimist, eelarvestamist, hindade ja kasumi arvutamist ja ka reklaami tegemist.

Ettevõtluspädevust ja sotsiaalseid oskusi saab lastes ja noortes kujundada huvipakkuvate kogukondlike ettevõtmiste või heategevuse kaudu. Näiteks Iirimaa koolides on hakatud tegelema sotsiaalse ettevõtlikkuse programmiga, kus lapsi suunatakse märkama probleeme enda kogukonnas, otsima neile lahendusi ja neid lahendusi ellu viima. Lapsed on valmistanud ja müünud šokolaadi, et koguda raha kohaliku mänguväljaku rajamiseks või pannud üksildasi vanureid omavahel ja lastega suhtlema läbi üksteiselt õppimise – lapsed õppisid aiatööd, kokkamist, kudumist ja õmblemist eakatelt ning nemad õppisid digioskusi õpilastelt. Tegevused on lõimitud kooli õppekava ja aineõppega. Probleemipõhine ettevõtlikkuse ja sotsiaalsete oskuste mõtestatud kujundamine aitab kaasata ka neid õpilasi, kes muidu koolis käia ei taha, kuid kes saavad oma kooliväliseid huvisid sotsiaalse ettevõtluse projektides rakendada. Selline kasulik projektõpe levib juba ka Eesti koolides, kuid sama meetodit saab rakendada ka kooliväliselt perekonna või koduküla projektidesse lapsi kaasates – lastel on häid ideid ja tahet teha päris asju. Suvi on selleks parim aeg.



loodusfotod Saadjärvest ja uhutud liivast

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga