Sildiarhiiv: eriarvamused

Kui esmaspäevast saab sinine esmaspäev

Ausalt. Algas see juba üsna kahtlaselt. Hommikul maja eest välja sõites, pidin laskma kaasliiklejale signaali, sest millegipärast ei võeta arvesse, et terves külas kehtib parema käe reegel, ma kipun arvama, selle MULLE heidetud kurja pildu järgi, et hoopis mina olen loll, kes liiklusreeglitest midagi ei tea. Numbri kirjutasin ma üles ja tegin pilti ka, et kui keegi peaks mulle viskama nina peale, et kusagil 30 alas sõitsin 32-ga, siis küsin ka, et oot- oot aga noomiks äkki neid autojuhte, kes üleüldiselt ka muust liikluskorraldusest õhkagi ei tea. On meil ju avalik kogukonnagrupp, kus sarjatakse koerajunnide tekkepõhjuseid kui hoolimatuid koeraomanikke ja müüakse mahla ja vana kola, mis endal mõtetult ruumi kinni hoiab. Aga kellegi vana on teise mehe uus 😀

Sinine esmaspäev saab hoo sisse, kui selgub et täna jääb linna minek ära ja pean veel päeva ilma id kaardi kooditeta mööda saatma. Mitte, et see tegelikult oluline oleks, sest kui pool aastat neid pole vaja olnud, miks siis nüüd täna või homme 😀 Viisin oma pätud lasteaeda ja kooli ja vot täna hommikul jätsin kõik vajalikud asjad tegemata, et hoopis põnevate talupidajate ja mõrvauurijatega aega veeta. Ma nii sinisilm mõtlesingi, et kui hommikul lasteaiast mingit kõnet peale ei lenda on kõik hästi.

Neil oli täna ujumisepäev ja helistati PÄRAST ujumist ja kasvataja ütleb et kuule “ennem me ei jõudnud laste päid läbi vaadata aga nüüd vaatasime ja siin käib elu. Leidsime ühe pisikese elusa täia.” Kokkuvõttes sain teada, et elus täiade kohta kehtib nulltolerants, et viige järjekordselt oma laps minema. Meenutan, mida me tegime TERVE nädalavahetus ja kuidas apteeker ütles, et see rohi tapab kõik ja paberileht pakis ütles, et patsient ei ole enam nakkav, pärast seda kui see rohi on peas olnud 1h.

Võtsin piiga kaasa ja läksime perearsti kabinetti. Soovisin saada siis retseptiga midagi kangemat, mida sinna juustesse määrida. Arst küsis, et millek meile seda vaja, et need kestad, mis juuksejuurtel kinni on, kuluvad ise paari nädala jooksul ja ühtegi elusolendit tema siin küll ei näe. Tore, tulime siis koju tagasi, aga kuna olen juba paranoiline, võtsin paar alternatiivset vahendit kaasa, kuidas zombi täiadele vol4 ette kanda. Piraki!

Postkastist leidsin kirja vallamajast. Taotlesin oktoobri esimesel päeval lastele huviringi maksumuse osalist hüvitamist. Küsisin veel konkreetselt üle, et kas piisab avaldusest või on veel vaja midagi esitada. Vastus oli et sobib nii ja pole midagi rohkem vaja esitada. Ja täna siis, saadeti kiri, mille sisuks oli, et oodatakse meie kontoväljavõtteid, viimase kolme kuu kohta.

Klassika. Asjajamine käibki siin vist nõnda. Eelmisel aastal ,kui lapsed vahetasid kooli, siis enne meid liitus tolle kooliga teine siitkandi laps. Ja sai arutatud vanematega, et õkki tuleks rääkida vallavalitsusega, et saaks bussiringi natuke lähemale käima. Sügist alustasime teadmisega, et koolidirektor pöördub ise valda. Sügist jätkasime teadmisega, et hoopis lapsevanemad peavad ise pöörduma vastava avaldusega valda. Praeguseks pole mingit tagasisidet. V-a see, et bussijuht sõidutab ka teise küla lapsi ja kuna siis läheksid kõik ajad nihkesse, ei ole seda teemat ka rohkem arutatud. Kedagi ei huvita. Aga olgu kuidas on, võin sõita ka ja bussijuht ise on väga tore mees, sel teemal polegi midagi krõbiseda. Aga asjaajamised on ikka kohutavalt tagurlikud, arvestades, et elame siiski e-riigis 😀

Kuna mu laps on väga haavunud, kuidas ta jälle lasteaiast minema saadeti, siis on nii, et homme läheb ta pärast kuuri teatrisse ja pärast seda jääb ta koju. Täna otsin veel mõned koduõppelahendused välja, kuidas lasteaiaõpet kodusel tasandil praktiseeritud on.