Sildiarhiiv: erinevad suhtumised

Peidus nööp

Nööbid on ühed vahvamaid detailid riietusesemetel. Tihtipeale on tegu detailidega, mida sa ei teagi, et need seal olemas, või teinekord avastad poolkogemata salatasku, mida see nääps nööp kinni hoiab. Ka meie igapäeva elu sisaldab meie jaoks päris palju üllatusi ja vahvaid momente, millegi uue avastamisest või leidmisest mingist tekstist endale “tarkusetera”

Käisin kolmapäeval kahel arenguvestlusel. Ausalt, ma pole siiani selle 7 aasta jooksul käinud kordagi sellisel arenguvestlusel, kus räägitakse ilustamata, kuid otse ja omadega tegelikest probleemidest, analüüsinud ja sama sirgjooneliselt koostöös leida nipet-näpet probleemidele lahenduse. Varasematel aastatel on jäetud mulje, et ma olen saamatu lapsevanem ja lapsed ei saa ka millegagi hakkama) Aga ilmselgelt hakkab silma ka koolide erinev maailmavaade. Selline peidetud nööp meie kodukandi vallas, mis iseenesest on vaid positiivne, sest nii jääb suurepäraseid õpetajaid rohkem neile lastele, kes juba siia kooli jõudnud on 🙂 Teistest õpilastest, meie eelmises koolis, kahju ei hakka, sest nemad veel ei tea, et koolielu päris nõnda toimima ei peaks. Kui nööbi keeles mõista anda, siis on hea meel, et see suur must ja kohati tuhm nööp lihtsalt mantli eest naksti kinni jäi ja sügavale lumme kukkus.

Aga arenguvestlused siinses koolis, ausalt – ma lahkusin sealt klassiruumidest täpselt sama hea tundega, kui ma sinna klassiruumi astusin ja täpselt sama neutraalse positiivse suhtumisega õpetajasse, täpselt samase tagasisidega, mis ettekujutuse ma neist eni omandanud pool aasta jooksul olen. Mul on paganama hea meel, et selle pisikese nööbi täiesti ootamatult avastasin.

Veidi üllatuslikum oli avastus aga leid, et meie kauakäidud lasteaias oli ka ka ootamas selline juba sissekantud nööp, ja nööbiauk kuhu see nööp ideaalselt passis. Mingi hetk juhtus vana nööbiga midagi ja õmbleja asetas vana nööbi teise ritta ja asendas puuduva nööbi natuke teistsugusema nööbiga. Ja nüüd kahjuks on juba kahe kuu jooksul tekkinud momente, kus nööp ja nööbiauk ei passi kokku. Küll takerdub nööp auku kinni, küll libiseb ebasobival ajal nööb august välja ja külm hiilib põue. Või takerdub käis puuokstesse, sest peidus olnud nööp lupsab sealgi oma pesast pidevalt välja. Ja tegelikult oleme täitsa mures, sest tunnen ise, et selline südamlik koostöö ja mõnus hea suhtumine hakkab kaduma. Samuti mõistev arusaamine kahaneb kiiremini kui sveitsi auklik juust hiireurus.

Nõõpidega on nii, et nääbid on asendatavad, nööbiauke aga ei muuda naljalt, kui sa just eriti oskaja tegija pole. Kui aga nööbiga enam kooskõlastust ei leia, tuleb leida samaväärne nööp asemele.

Nööbid on ühed huvitavamad kaaslaseid siin ilmas, neid on püütud asendada lukkude, trukkidega ja paeltega ning üritatud teha petekaid, ja asju teha ülepeatõmmatavaid, ehk siis ülemääraste iluvidinatega. Aga nööbid on need, mis on alati moes või siis kellegi teise “vanast saab uus” moeröögatus. Neid saab peita, neid saab kaunistada, neid on erinevaid, samaväärseid ja nendest nööpidest lihtsalt tuleb rääkida. Sest siis leiavad kõik nööbid endale õiged kandjad.

Nööpidega saab avada, saab sulgeda, saab piirata ja saab liita-lahutada ning isegi kaunistada. Meie kasutame kodus ka nööpe niidi otsa ajamiseks, purkidesse toppimiseks või mänguloomadele silmadeks ja talvel lumemehele kuue ette iludetailiks. Nööpidest saab teha kaelakeed, käe ehteid, võrvida aerosoolvärvidega ja teha paberile kunsti.

Vaat selline väekas tegelane on üks pisike nööp.