Lisaks õhtusele teerituaalile, on hakanud uue kombena külge ka kudumine, heegeldamine. Varem, oli lihtne, raamatust ja teetassist ja selle soojast sisust piisas, et mõnusalt õhtul iseendaga aega veeta. Nüüd on üsna mõnus meelelahutus, kui satud poodi, kus müüakse erinevad lõngasid, vardaid ja muid aplikatsioone, mida saab õmmelda, või liimida juba valmis kudumitele iluaksessuaarina. Minu detailid käesoleval hetkel on midaiganes värvi liblikad. Sest liblikad on tähendusega elemendid 🙂 Siis nüüd on mu laual korvike lõngakerade ja varrastega. Ja uus ajaviide – kudumine. Kudumine on lihtsam, kui heegeldamine. Kudumine on rahustav.

Hetkel on lemmik värv ka naturaalvalge. Soojade kudumite valmistamine, vihmastel ja jahedatel sügisõhtutel on täpselt sama soojendav, kui hiljem need valmis kudumid oma kätte- jalga tõmmata. Ja kinkida on veelgi vahvam. Usun, et sel aastal jõulukingitustega probleemi ei esine. Vahepeale jäävad ju ka veel mitmed sünnipäevad, ja muud tähtpäevad.  Ühe nädala õhtutel valminud kudum on selline:

Selline valik sai tehtud, sest mul on naturaalvalge seelik liblikatega. Liblikad on siniseid ja oranze.  Ja sellised kätised kokkusobivuse mõttes on lausa “kirsiks tordil” 🙂

Kui kellegil on ka soov selliste kätiste järele, siis võin kududa 🙂