Sildiarhiiv: Kogukond

töö selektsioon

Mõni laupäev lähen ma teadmisega magama, et järgmise päeva hommikul tuleb töökindad kätte panna, kummikud jalga tõmmata ja talgute korras puid puuriita kokku laduma. Mõni pühapäeva hommik, ärkad ja suundud kööki toimetama, teate küll kohv, muna ja peekon. Ja siis on äkki pool päeva läbi, ja siis tuleb meelde ja tõesti- tõesti, oled jälle see jobu, kes ühistöö selektsioonist välja jäi.

Ühistööst jäid välja, ning perekondlik illusioon selle toimimisest lagunes äkki…seisad keset tuba ja piltlikult oled kui rammutaja Ralf, kes ei saa aru, kuidas kividest rusud said.

Siis ongi nii, et hommikune emotsioon

Ei olegi õhtuks suurt midagi muutunud.

Vast päris õhtuks tuleb tagasi see vaikne rahulolu, et isadepäeva puhul perekangelaste rüpes end hästi tunda ja nurruda….

Hommiku hygge

Olen varemgi kirjutanud ajast isendale, ilma igasuguste süümepiinadeta. Mõnikord õnnestub, mõnikord mitte. Enamasti ikka käib nagu mingi uss uuristamas kui sool lahtises haavas, et kui nõme ema sa oled, kui omale ka aega võtad ja mõne raamatu kuldses vaikuses läbi loed või terve shokolaadi ära sööd. Aga vaat! täna hommik, lükkasin süümekad süümepiinadeta kortsu ja pühkisin harjaga vaiba alla. Vot!

Haarasin kapist oma lemmik topsi jäätise, paar mandariini ( moodsa nimetusega tänapäeva klementiin), eile kaasa võetud raamatu ( otsustasin raamatu kasuks kaanepilti vaadates, seega sisu võib tõeliseks üllatusmunaks osutuda😀. Õnneks vedas ja sain lugemiselamuse ikka ka)

Aga mis kõige tähtsam, oluline oli vaikus, väike tuul keerutamas lehti ja oksi ringi, väike vihmasabin ja krabin aknale. Õdus õu, kuid veelgi õdusam ja soojem tuba. Hea istumine, pehmemaks nõjatumiseks hea padi ning küdev kamin. Ja kogu see õdusus minu päralt.

Kambajõmmid veetsid kodus lapsehoidjaga, kes naelutas marakratid pooleteiseks tunniks enda enne. Jah, vahel see must pildikast seinal, kus erinevaid multikaid valida saab, on päris tore vaheldus värvilisele youtubele nutiseadmes. Aga, et neil ka teistmoodi lastehoid ja kino oleks lõikusin taldrikule kurki, paprikat, tomatit ja törts kastet ja praekana viile.

Kõigile midagi ja kõik rahul!

Kohtumine Juula vaimuga

Täna siis juhtus nii, et sattusin täna õhtul oma aega viitma- veetma Juula küla rahvamajja. Muidugi seetõttu, et Jõgevamaakonna koolid ja lasteaiad olid koroona tõttu juba paar päeva suletud, siis tolle kandi õpilased ja muidugi vanemad otsustasid jääda eneseisolatsiooni. Seega oli rahvast natuke vähem, kui harilikult. Aga arvestades koroona olukorda, siis on väga vahva, et arvestatakse ja mõistetakse ka olukorra tõsidust, hoolides nii enda kui teiste tervistest.

Aga need, kes kohale olid hõimupäeva tähistama tulnud, said teada mis on hõimupäev, miks me seda tähistame, kes on hõim ja mis see meile oluline on..saime kuulda põnevat muusikaid, kõlavaid ja helisevaid lauluhäält. Maitsta päris toortatrast küpsetatud maitsvat vürtsidega leiba. Laual oli õunakook ja kiluleib. Ehtne ja hea väekas hõimutoit. Kes soovis sai head muusikat ja seltskonda nautida kohvitassi taga. Teelembestele tõmbas savikannus päris ehtne pärnaõieste tee.

Ma täitsa usun, et kohal oli Juula vaimsus esindatud küll, sest tuulgi oli vakka jäänud, päike paistis ja meeleolu oli kõigiti ülev.

Talgutepäev Juula kogukonnas

Üleeile potsatas postkasti vist kiri, et täna, pühapäeval on Juulal talgud – puukuuri ehitus. Oodatud olid kõik abikäed ja muu tööjõud, et valmis ehitada puukuur. Ja kui puukuur valmis, saab ka talvepuud sisse laduda.

Suurtele töölistele, töötasuks saun ja bassein. Tänase ilmaga, kõlavad mõlemad liigagi hästi. Ja nagu ikka – ma ei saa minna, sest mu piigad käivad linnas koolis, iga pühapäev lugemisseiklusel. Ja mul on au olla autojuhi rollis 😀

Aga saadan mõttes jõudu ja jaksu kõikidele, kes juba abis nõu ja jõuga. Vaat, see ongi kogukonna jõud, mida imetleda😊😉