Kaks inimest saavad paarina toimida vaid siis, kui nad respekteerivad teist sellisena, nagu ta on, nagu ka seda, et mitte kellegi võimuses ei ole teist inimest muuta. Ainuke asi, mida teha saab – saab kokku leppida. Mida enam on paaril toimivaid kokkuleppeid, seda sujuvamalt läheb kooselu. Ka piirid on mehe ja naise omavahelise kokkuleppe küsimus. Kui need on kokku leppimata, muutub olukord reeglina keeruliseks – üks arvab, et asjad on korras, aga teine saab väga haiget. 💔

On väga oluline, et paarisuhtes oleksid tähtsad asjad üheskoos läbi räägitud. Seda kooselu kõigis valdkondades, alates sellest, kus ja kuidas elatakse-majandatakse, kuidas veedetakse vaba aega (nt kas kumbki käib eraldi väljas või on ühised sõbrad; kas kummalgi on ka n-ö oma elu või on ainult ühine; kas öösel kodust ära olla on OK jne), millised on kehtivad reeglid töö ja kohustuste osas, lõpetades sellega, et läbi on räägitud intiimelu üksikasjad ja tähtsate asjade otsustamise rutiinid.

Just märgistamata piirid, sõlmimata kokkulepped võivad olla suhte nõrk koht. Seda kohta võiksitegi kindlustama asuda. Ärge võtke ette liiga suurt tükki korraga ja alustage läbirääkimisi siis, kui olete selles partneriga kokku leppinud (aeg ja koht) ning mõlemad rahulikus meeleolus. Alustage neist kokkulepetest, mis teie elu kõige enam segavad ja haiget teevad. Kui kardate ebaõnnestuda, võite, vastupidi, alata hoopis kõige kergematest ja hõlpsamini saavutatavatest kokkulepetest – edu tiivul on hea edasi minna. 😉

Rääkides püüdke kinni pidada reeglist, et igaüks räägib endast: teie oma mõtetest, tunnetest ja vajadustest ning neist tulenevatest ettepanekutest-palvetest partnerile, tema omakorda saab rääkida kõigest sellest endakohaselt. Kokkulepe pole see, kui teine lööb käega ja ütleb, et hea küll, ma ei viitsi sinuga vaielda. Kokkulepe peab vaid siis, kui kumbki pool otsustatuga sada protsenti nõus on. Kokku peaks leppima ka selles, mis juhtub, kui kokkulepe ei pea.

Nii et vanad head meeskonnatöö põhimõtted on kooselus väga vajalikud – kasutage neid.»

💕