Mitte kunagi ei ole ilm niisama hallilt igav ja porine sügis. Igal sügise päeval, on uuel hommikul oma nägu ja tegu. Oma 100 erinevat varjundit. Esmaspäev oli ehtne värvide palett, omamoodi nägu oli vaadata ümbritsevat lahtiste silmadega, teistmoodi kergelt kissitades. Kui silmad sulgeda, on võimalik ka kolmandat viisi tunda sügisest rõõmu. Kerge sombusus, kerge vihm, jalgade all sahisevad värvilised lehed, soojad kummikud, soojad riided. Kõige paremad mälestused on ikka peas.
Täna on minu meelest aga täiesti kollane teisipäev. Ka kollasel on mitusada erinevat varjundit: helekollane, kollane, tumekollane, kanakaka kollane 😉 sinepitooni kollane, sinep- kollane, koogel-moogeli kollane, härjasilma kollane, sügiseste lehtede kollane, kuldne kollane, tuhm kollane… usun, et see loetelu võib jätkuda veel lõputult 🙂
Eelmisel aastal oli ka sel ajal hästi hästi palju kollast mu ümber. Kergelt mõtisklemise ja enesesse vaatamisse rahulik aeg. Saime kokku Ares, Pärnumaal ja klõpsutasime ühe mõnusa sügisese klõpsu, koos ühe ägeda fotograafiga ( Kristhel Vaht) ja see ülivinge soeng ja jumestus, pärineb Pusapesa salongist 🙂
Jah, olid ikka ajad, mil hea soengu ja jumestuse pärast olime valmis Tartust suvepealinna sõitma. Aga kollast jagus ka siis, lehtedesse, taevasse, maha…kuldselt sillerdas isegi see oja vesi. Nii mõnus. Teisel poole silda valguses oli karjamaa, kus oli terve kari lehmi….. päikesevihus, täielik nostalgia 🙂
Täna on aga esimese koolivaheaja teine päev.
Mina lähen täna pisipõnniga haiglasse taaskord esivanemat vaatama.
Ja apteeki, endale sinepit juurde tooma – eile õhtul kulutasin kogu krehvtise kraami. Kollane sinep 🙂
Tegelikult on mul väga hea meel, et koolivaheaega sisustab ka Noortekeskus, mis tegutseb ka linnas Tähe 3 aadressil. Täna pidi neil olema perepäev, kus siis tegevusteks on lauamängude mängimine, mis noored on ise valmis meisterdanud. Ja kehakinnitust pakub siis vahvlikohvik. Üritus ise on tasuta, kuid kohviku jaoks tuleb sularaha varuda. Lisaks iga nädalane teisipäevane näitering, kus lapsed õpivad näitlemist, mille eesmärgiks on minna esinema.
Rehvid toodi ka ära, pean siiasamma värvilisse nädalasse vist leidma aja, et need lasta ka alla panna, ei tahaks ju nagu lehm libedal jääl ringi uisutada, kui tali maha peaks ootamatult tulema.
Ohh, kui mõnus on jalgadega sahistada helekollastel, tumekollastes, oranzides, purpurkollastes vahtralehtedes jalgadega. Väiksemad riisuvad praegu kokku ja siis hüppavad, kargavad ja loobivad… lahe 🙂 Vahet sel siis pole, et hiljem peab uuesti riisuma hakkama. Minu meelest on lust riisuda, kui tead, et võid sinna hunnikusse sumaki sukelduda või lehtedest leheingleid vehkida.
Kollaseid lehti saab ka kimpu korjata, raamatulehtede vahele kuivama panna. Pärast läbi õhukese paberi pliiatsiga sahistada ja lehe kontuurjooned paberile püüda.
Kollane on täna taevas ja maa. isegi päike sirab üle pika aja, eriti kuldses kuues. Enam muidugi väga soe pole, aga kui lehtedes piisavalt joostud ja müratud, siis päikese mõnus embus ja pehme pai, kulub niisamagi marjaks ära, ilma lisasoojuseta. Meisterdan köögis kollase kattega ja naerul suuga kahepoolseid ja täidisega küpsiseid. Nii hea näkitseda õhtuti kuuma musta tee kõrvale. Lastele loomulikult sidruni-apelsini limonaadijook ( kodune, loomulikult) 😉 ja vaadata kordusest “Nägu kõlab tuttavalt….” 😀
Kuna vanem plika on sel nädalal ööseks jäänud sõprade juurde, kes peagi ära kolivad. Üks vist vahetab isegi kooli. Siis arvata on, et varsti kuulen küsimust, kas see ja teine meile ööseks võib…Muidugi võib, kui on kodust limonaadi ja hunnikute viisi koduseid küpsiseid pakkuda. Ma pole eriti seda meelt, et kui kellegi juurde külla lähed, siis pead poest mingit krõpsu või cocat end täis toppima. Või, et üleüldse midagi külalistele pakkuda pole. Lastele on sedalaadi asjad tähtsamad, kui me täiskasvanud arvatagi võime.
Varsti on tulemas suuremal plikal/ poisil koolis jõululaat. Teen otsa lahti ja valmistan selleks ajaks mõned elemendid, mida siis jõululaadal müüa. Eelmisel aastal, tuli see kuidagi nii äkki ja sai müügiks plötserdatud pähkli-rosina ja shokolaadi küpsiseid. Paraku oli välimus jama, pisut lopergused. Kuid maitse oli super nämma. Aga ostlejad tahavad ju ka välimust. Kui välimust pole, ei soovi nad ka proovida. See aasta üritan siis olla valmis sellisteks üritusteks ja ennetada olukorda, et ” appi, juba või?” 😀 Ja kuna täna on minu jaoks väga särav kollane ja energiline päev, siis valmis mul vaat selline element.
Unenäopüüdja.
Unenäopüüdja pärineb indiaani rahvastelt. Indiaanlased usuvad, et unenäod saadetakse meile öötaevast. Halvad unenäod vangistatakse võrku, kus kivikesed ja nipsasjad hoiavad seda seal kinni hommikuni, kuni päike tõuseb ja ta kiirtega ära põletab. Head unenäod libisevad läbi võrgu mööda sulgi magajale.
Vaja läheb meisterdamiseks metallist, puidust, plastmassist rõngast või pajuoksa/traati rõnga tegemiseks paela või nahknööri, lõnga, kaunistusi – suled, pärlid, pihlakad, puust kujukesed, jm nipsasjad
Väike spikker, kuidas valmistada endale või sõbrale kingikotti väike unenäopüüdja
Otsi endale võru, mis sulle meeldib. Tähtis on, et võru oleks tugevast materjalist. Siis mähi kogu võru, kas nahknööri või mõne paelaga. Mähi võru tihedalt, et seda näha ei oleks. Kui ring on täis, seo otsad kokku. Tee sellest silmus, et pärast oleks hea unenäopüüdja üles riputada. Võta vähemalt 1 m pikkune (oleneb rõnga suurusest) lõng või nöör, et võrku kududa. Seo üks ots tugevalt võru külge ja alusta sealt kudumist.
Tee aasad ühtlaste vahedega, kuid esimese ja viimase vahele jäta vähem ruumi. Punudes hoia nöör pinge all, siis ei vaju nöör lonti. Jätka punumist, kuni keskmine ava on soovitud suurusega. Kudumise ajal pea meeles aeg-ajalt helmeid või kivikesi võrgu sisse kinnitada. Iidsel ajal kinnitati unenäopüüdja keskele sulg, mis tähendab hinge/õhku. Praegu ehitakse unenäopüüdja keset pärli või auguga kiviga, hästi sobivad ka pihlakamarjad. Mida looduslikum materjal, seda parem. Kui sa lõppu jõuad, seo sulg võru külge. See hoiab unenäopüüdja tasakaalus. Riputa kaunistuseks lõnga või nahknööri abil sulgi ja pärleid.
Soovime teile mõnusat meisterdamist.
Mulle meeldib olla kodus koos oma perega, oma sõpradega ja mulle meeldib aeg ajalt olla kodus ka täitsa üksi. Kui hing on helge, meel rõõmus ja asjalood loovad kodus soodsa õhustiku lõõgastumiseks, siis see on jutkui hingele pai. Hingele pai teevad ka mälestuse heast raamatust ja imemaitsvast toorjuustu koogist ( koogi autor fb Kata ja omad). Kollane kui päike ja maitsev kui suussulav ….. ehtne eestimaine kodune küpsetis. 🙂 Oeh 🙂
Helge ja selge päev 🙂
Mis värvi oli teie selle nädalane teisipäev ja mis te arvate, mis värvitoonis võiks olla homne päev? 😉
