Sildiarhiiv: lapsed

Aktiivne sess,-trenn🐎

Mõnikord on ilupiltide ja muu ninni- nänni vahele, tore, kui fotograaf tuleb ja teeb pildiseeria, tavalisest trennipäevast. Ehk siis, pildistab üles, poni toomise koplist. Kammimise, harjamise, saduldamise.

Sadulasse saamise.

M: Mia. F: Eleriin Aab.

Trenni jooksul sammust, traavist. Natuke poseeritud, kuid siiski, enamjaolt ei peaks keegi laskma end segada fotograafist. Kes teeb oma tööd.

Lihtsalt lapsed, kes naudivad trenni, värsket õhku ja eemal mõtete mürast.

M: Mia/ Zimba F: Eleriin Aab.
M: H.L/ Zera. F: Eleriin Aab

Leivapala, porgandipala käest jagamine. Jm selline, saab ka pildile püütud.

Teame, mitmeid talusid, kus pisikesed ponid, kangesti külalisi armastavad ja ootavad 😉

Sessioonid mudilastele

Me oleme teinud koostööd, mitmete ägedate fotograafidega. Alguses enesetarbeks perepilte, stiliseeritud, jm sessioonid. Nüüd oleme sidunud oma pildistamised konkreetselt sellised, et kõik oleks ühes stiilis, või klapiks värvigamma. Seega, me pakume teistelegi mõnikord ise välja stiliseeritud fotosessioone, koos meie poolt mõeldud värvigamma, riietuse, aksessuaaridega ja stiliseeritud taustaga.

Modell: H.L, fotograaf: K.Vaht
Modell: Mia. Fotograaf: Kadri Talivätsing. Tartu tall 2018
Modell: H.L, poni Zera. fotograaf: Eleriin Aab. Likemetsa tall, august 2019, sünnipäeva eel.
Modellid: Kogu väänikute pere. Fotograaf: K. Vaht. 2019 suviselt rohekas gamma

Kuid, kui sul on idee, siis me oleme valmis, aitama, seda teostama 🙂

Kuidas veeta suve?

Üldjuhul saab lapsevanem mõjutada kuni 12-aastase lapse vaba aega. Sealt edasi muutuvad aina olulisemaks sõbrad ja nende arvamus. Selles vanuses noort on lapsevanemal juba palju keerulisem kaasata ja suunata. Eriti juhul, kui ei ole tekkinud ühiseid tavasid. Seetõttu on väga oluline võimalikult vara panna alus peretraditsioonidele (matkad, üritused, väljasõidud).

Suve kavandades mõelge koos lapsega rahulikult läbi eelmise suve õnnestumised ja vajakajäämised. Arutage, mis meeldis kõige rohkem, mida võiks seekord teisiti teha ja millised on ootused, aga ka võimalused.

Kaasake laps otsustusprotsessi. See näitab, et tema arvamus ja mõtted on olulised ning et tal on sõnaõigust. Lisaks sellele suureneb tõenäosus, et kõik suvepuhkust ka naudivad.

Planeerimata aega on samuti vaja. Kooliaeg peidab endas peale uute teadmiste ja koolirõõmu paratamatult lugematul hulgal kohustusi ning reegleid: näiteks kodused tööd, varane tõusmine ja pidev ajaplaneerimine. Kui laps soovib mingi osa suvest lihtsalt puhata, aja maha võtta, mängida, tõusta ilma äratuskellata ja teha endale meelepäraseid tegevusi, siis on see üks võimalus toredaks ning õnnestunud puhkuseks.

Koolivaheaja tegevused, nende mitmekülgsus ja intensiivsus olenevad konkreetsest lapsest, tema vanusest, oskustest ning soovidest. See, mis meeldib ühele lapsele, ei pruugi sobida teisele. Seega ühte õiget lahendust ei ole, küll aga on mõttekas alustada vaheaja planeerimisega pigem varem kui hiljem.

Üks võimalus on ise kokku panna mõnus ja lapse soove arvestav vaheaja kava. Otsige näiteks välja muuseumid, kinod, teatrid, seiklusrajad ja ujulad, mis avastamist ootavad ning puhkuse eriliseks muudavad. Siin tagab õnnestumise vanemate korralik eeltöö ja koostöö lapsega.

Laste- ja noortekeskused ning kultuuri- ja seltsimajad korraldavad ka suvekursusi ja õpitubasid, kus laps saab midagi uut katsetada, aga samuti sõprussuhteid luua.
Tavapärase keskkonna vahetamine teise ümbruse vastu võimaldab välja astuda rutiinist ning pakub uusi põnevaid elamusi ja muljeid.


See on hoopis teistmoodi kogemus, kui vanavanematel on aega temaga koos midagi vahvat ette võtta või lihtsalt last kuulata, maailma asjade üle arutada ja teda hommikuste pannkookidega poputada.

💗 Paki armastus alati kaasa, sõltumata sellest kuhu Sa lähed :) 🙃

Meie tänane laupäev möödus looduses matkamise ja mõnusa pärastlõuna tähe all koos laste, laste sõprade ja hiljem perekonna seltsis.💚

Algas päev varakult, siis ühiselt laste sõprade üleskorjamisega, ja suuna võtmisega Kuuksaare Kennelisse, sest meil oli kokkulepitud kelgukoerte st huskyde ja malamuutidega jalgsimatk metsa.

Ja nagu iga matkaga, käib kaasa ka kuum tee ja lõkkel vahukommide grillimine. Enne, kui matkale suunduti, tutvustati meile kennelit, koeri ja räägiti nende iseloomust, eripärast ja no, mina näiteks sain väga palju targemaks, kuulsin asju, mida ausalt ka, enne ei teadnud 😀 Matk oli oodatust – põnevam, võib olla natuke raskem, no ma ei tea muidugi, mida lapsed algselt ootasid, kuid neile väga meeldis ja tahavad teinekordki tagasi minna 🙂

Pisemad Väänikud teevad tutvust 😉

Seega, ma leian, et minu plaan enda lapsed loodusesse meelitada, kaasates nende sõpru – läks korda. 🙂 Ka mina ise, nägin loodust – sinililli kraavi pervel ja ühte metskitse umbes kümne sammu kauguselt. Ühesõnaga, ma olen väga väga rahul.

Matku kelgukoertega korraldab Kuuksaare Kennel aastaringselt.

Vastavalt aastaajale on võimalik teha erinevaid matku:
– jalgsimatk kelgukoertega  
– matkad tõukeratastel (kuni 3 inimest)
– matkad kelgurakendiga (toimub vaid talvel piisava lume või külma olemasolul) 

Siis kui teised grillivad ja joovad teed, siis koerad puhkavad jalga 🙂

Kui keegi tahab koos lastega, või üksi siinsamas Tartumaal teha, ja loodust ja ägedat sportliku tegevust kokku liita, siis kenneli lehekülg on siin
https://www.kuuksaare.ee/et ja seal juba leiab kenneli omaniku vajalikud kontaktid.

Raamatukokku me ei jõudnud, kuid sünnipäevale jõudsime ikka küll. Peale pidulauda, võttis sünnipäevalaps Väänikud käevangu ja tegi nendega pisikese jalutuskäigu järve äärde, vaatamaks kuidas koprad tegutsevad. Kopraid, nagu ikka näha polnud, kuid tegutsenud nad eelmise korraga arvestades, siiski olid nähtavalt.

Nii, et meil oli väga sportlik, aktiivne ja üdini positiivne laupäevak 🙂

Tänan kõiki, kes matkal osalesid ja suured tänusõnad Kenneli asutajale ja omanikule Ulvi Kullamäele 🙂

Lastega seiklema 💟

Rootsit võib pidada maailma kõige laste sõbralikumaks riigiks – laps on oodatud külaline ja tema vajadustega arvestatakse. Allpool väike spikker, kuhu minna ja mida teha lastega Stockholmis, kui aega üks päev nagu Rootsi kruiisil tavaliselt.

Väiksemate lastega perel on mõistlik valida üks või kaks kohta, mida külastada − siis saate oma retke rahulikult nautida ega pea kiirustama. Ilusa ilma korral tasub minna Skanseni vabaõhumuuseumi loomaaeda, kus võib vabalt ka terve päeva veeta. Vihmase ilma korral minge näiteks Junibackenisse.


Suuremate lastega võiksite käia ilusa ilmaga kõigepealt Vasa muuseumis vaatamas maailma ainukest säilinud 17. sajandist pärit laeva – ja see on tõesti põnev! – ning seejärel külastada Gröna Lundi lõbustusparki.


Vasa muuseum on üks tuntumaid Skandinaavias Stockholmis Djurgårdeni saarel asub populaarne Vasa muuseum. Vasa laev oli pühendatud Rootsi kuningale Gustav Vasale ja sõitis piduliku tseremoonia saatel sadamast välja 10. augustil 1628. Kahuritest lasti au pauku, kuid õnnetuseks paiskas tugev tuuleiil avatud kahuriluukidest vett sisse, laev kaldus külili ja uppus kiiresti. Koos laevaga leidis märja haua ligi 50 pardal olijat – mõnede inimeste kujutised on leidude põhjal arvuti abil taastatud ja neid saab näha arvutiekraanil, samuti näidatakse Vasa filmi. Olnud merepõhjas 333 aastat, tõsteti Vasa ettevaatlikult üles, restaureeriti ja pandi huvilistele vaatamiseks välja. Kasutage võimalust pöörduda ligi neljasaja aasta tagusesse aega!

NB! Club One’i püsikliendikaardi esitamisel on sissepääsupilet Vasasse 20 krooni soodsam. Kuni 18-aastastele on sissepääs Vasa muusemi tasuta.

Kontakt
www.vasamuseet.se


Junibackenis valitseb mõnus tohuvabohu
Astrid Lindgreni austajatele on Junibacken kahtlemata armas koht, kus tasub ka mitu korda käia. Lapsed saavad ronida Pipi valge hobuse selga, näha laste etendust, turnida ringi maja põnevates soppides ja nurgatagustes, vaadata Lindgreni raamatute illustratsioone ja sõita rongiga läbi muinasjuttude. Rongisõit jätab unustamatu elamuse – muinasjuturong tõuseb kord õhku ja lendab, siis sõidab jälle mööda maad, külastades kõiki armastatud kirjaniku loodud maailmu: vendade Lõvisüdamete seikluste kaljust ja ohtlikku maastikku (seal on ka draakon!), Karlssoni kohutavalt segamini katusekambrit, Bullerby laste idüllilist maaelu jm.

Miniatuursed nukud, tegelaste kodud ja loodus nende ümber tekitavad rõõmsat äratundmist ja tõenäoliselt panevad lapsi rohkem ka raamatuid lugema.
Junibackenis valitseb mõnus tohuvabohu ja Rootsi emadele on see tore kohtumispaik ka siis, kui laps alles mähkmetes.


NB! Club One’i püsikliendikaardi esitamisel sissepääsupilet 10 krooni soodsam. Ühe Club One’i kaardiga saab osta kuni 5 soodushinnaga piletit.
www.junibacken.se

Väiksemaid kütkestab Skansenis kindlasti loomaaed, kus on elanikke üle 70 liigi. Skansen on maailma vanimaid vabaõhumuuseume, mis asub samuti Djurgårdeni saarel. Muuseumi asutas Rootsi filoloog ja folklooriuurija Artur Hazelius 1891. aastal. Hazelius nägi, kuidas industrialiseerimise käigus hakkas vana Rootsi talupojakultuur hääbuma, ja innustus ideest luua n-ö miniatuurne Rootsi, mis aitaks elus hoida terviklikku ja põnevat pilti sellest, kuidas on elanud inimesed Rootsi eri piirkondades.

Skansenis on enam kui 150 ajaloolist ehitist, millest vanimad pärinevad 14. sajandist. Hazelius soovis, et Skansen oleks elav muuseum, nii saavad külastajad näha traditsioonilist juustu- ja võitegu, küpsetamist, kudumist, klaasipuhumist jne.


Väiksemaid kütkestab Skansenis kindlasti loomaaed, kus on elanikke üle 70 liigi, sealhulgas näiteks ka karud, ja miniloomaaed, kus saab jänesele ja tallele pai teha. Troopikamajas võib ootamatult tõtt vaadata aga väikese ahviga. Kui kõht tühjaks läheb, saab end sisse seada mõnda kohvikusse või piknikukohta. Rootslastel on tavaks kaasa võtta oma piknikukorv ja mis oleks toredam, kui ilusal suvepäeval istuda rohelusse uppunud saarel ja perega piknikku pidada.

Skansen on suvisel ajal tõesti väga kaunis, nagu ka kogu saar ja selle ümbrus, mis on rootslastele omaselt hästi hoolitsetud.


NB! Club One’i püsikliendikaardi esitamisel on Skanseni sissepääsupilet 10 krooni soodsam.

www.skansen.se

Kõik polegi oluline 💕

Ma kuulan igal hommikul raadiot, eelkõige huvitavad mind uudised, muusika.

Meenub kui Koit Raudsepp tutvustas raadios Nublu lugu “Vigla show”, milles Eesti muusika “uus geenius” tõmbab vett peale Kanal 2-le, mis teda peedistas. Minu arust on see lahe, kui oma muusikaloo, teatrilavastuse või ka kirjandusliku kirjatükiga öeldakse otse välja, mis sul öelda on, aga samas tehakse seda oma stiiliga. See annab ühiskondlikku mõõtme kunstile, neid niisama armusuhetest ja igatsusest leelotajaid, on Eestis niigi liiga palju.

Raadio mängib enamasti taustaks, kui pärast autoga kooli või lasteaeda sõidan või teen hommikust omletti või putru. Samuti lasen silmad igal hommikul üle facebooki uudistevoo ning kerin läbi ka Eesti onlineportaalid.

Loomulikult peaksin Facebookist üldse loobuma, aga inimene juba on selline, et ikka hea vaadata, et kuidas kellegi lapsed ja koerad kasvavad või majaehitus läheb. Samas nii poliit-, vegan- kui loomaõiguse diskussioone ma Facebookis ei salli, sest jutuinimesed on kõik kõvad, aga võta siis loomad ja paku nendele parimat elu maailmas või sa, ühiskonna eest muretsev inimene, teeni palun palju raha ning investeeri see Eesti haridusse. Ühesõnaga, loevad inimeste teod ja algatused, et kuidas nad päriselt maailma paremaks muudavad, mitte see, et kuidas katsuvad teistest paremad ja üle olla. Lihtsalt soovin järgmiseks kolmeks kuuks vähem sotsiaalmeediat kõigile.

Pläma tapab elurõõmu. Vähem poliitikat, vähem maailmaparandust, vähem hoiatusi, vähem metsa/riigi/rahvuse kaitset, vähem loba.


Inimene on ikka sotsiaalne olend. Jah, elage nii, et teie lapsed tahavad istuda laua taga, vaadata teisi inimesi ja juttu rääkida.


Üldiselt olen pealiskaudselt kursis, mis toimub nii maailmas kui Eestis. Viimasel ajal ainult muretsen üha vähem, sest kõik, mis mina saan teha, on minu käeulatuses. Ma olen järjest vähem hakanud uskuma sellesse, et mul on jaksu ja aega ühiskonnas kaasa rääkida. Loomulikult lähen ma valima ning tõstan kisa, kui midagi ei meeldi, aga mina poliitikuid maha ei võta ning kütseaktsiisi ei langeta.

Aga ma olen hakanud järjest rohkem uskuma, et maailm on parem paik siis, kui inimene loob enda ümber teistele hingedele siirust.


Selle võib sõnastada ka nii, et pundis juurutatakse väärtusi. Mina vastutan teiste eest ning teised vastutavad minu eest.
Koolis pidevalt inspireeritud saamine on äärmiselt oluline asi iga lapse elus. Aga vaata- kirg ja rõõm on need asjad, mis hommikul kaua ei maga. Seetõttu tundub mulle täiesti arulage mõte, et laste koolipäev peaks algama kell 9 hommikul. Kool algab kell 8 või 8.15, selline on elu ja nii on. Ei taha kõlada kardinaalselt ega üleolevalt, aga inimestele tuleb usinust süstemaatiliselt sisendada ning päeva varajane algus igal hommikul on üks osa elust. Kõik on tänapäeval nõnda erinevad ja tahavad isemoodi oma lapsi kasvatada, aga just ühtsust ja samasuguseid üldtunnustatud reegleid tuleks väärtustada.


Ma arvan, et ka teatril on väga suur võimalus päästa järgmised põlvkonnad. Miks? Sellepärast, et teater on lastele samasugune asi nagu multikas, nad istuvad vaikselt ja vaatavad lugu. Lapsed on tänu multikatele õppinud vaikselt vaatama, teater lihtsalt peab olema niipalju põnevust pakkuv, et laps ei tüdine ära. Lapsed vajavad teatrit, nad näevad seal teistsuguseid elus inimesi kui ema, isa ning lasteaia- ja trennikaaslased. Võib olla käin veel paar korda teatris ja siis mõtlen teemal “teater päästab maailma nutiseadmetest” üle pikemalt.


Uudistest olulisem on loomulikult märgata, et oma pere lapsed kasvavad. Kuidas pisikesest tirtsust 💕on saanud teismeline neiu, kuidas 6 aastane💕, enam polegi „väike“, vaid väga eneseteadlik ja vapper neiu. Märgata, et reeglid ja väärtused muutuvad ja kasvavad koos vanusega. Märgata, 💕kuidas beebipõnn kahe kuuga omandab tohutuid oskusi, või teeb kasvuspurdi, kus kõik riided on ÄKKI väiksed, või tuleb voodi alumisele pulgale seada, sest muidu on oht üle ääre vajuda.

Kõige tähtsam on vast ka talvel rahu. Isiklik rahu, et kevad, suvi, sügis jne tulevad vägevad. Talvel näed perspektiivi ning tead, et nõnda palju head on oodata. Mitte maailma kontekstis, sest suures pildis on väga raske teada ja kulutav muretseda, et mis tuleb. Aga oma väikest elumulli tuleb nautida sajaga.💕


Piparkoogid, glögi, kingid, pere ja jõuluhullus, nonsenss hygge

Ma pole väga väga ammu aega saanud arvutit kaenlasse krabada, et paar ridagi sõpradele kirjutada, blogisse märkmeid teha, sest sel kuul, justnimelt sel kuul on prioriteet olnud midagi muud. prioriteediks on olnud haiged lapsed, pisikud ja muud batsillused, mida koolis, lasteaias, üsna kamaluga ja heldekäeliselt jagatakse. Ma olen olnud ühte meelt vanematega, kes on olnud vastu haigete laste lasteaeda viimisele. Samas, eks ole defineerigem üksmeelselt, milline on haige ja milline pole. Olgu, ma võiksin olla nõus, et haige laps on see laps, kes nakkab, aga kes meist võiks teda, et lapsel midagi nakkavat on, alles siis, kui viin lasteaeda köhasee ja tatise lapse ja teisedki hakkavad riburada jääma, aga siis on hilja, eks ole. Olgu, köhast ja nohust saan aru. Tegelikult, ei saa.Laps, kes on köhane, tatine, kes ennast halvasti tunneb, selle lapse koht ei ole lasteaias ega koolis. Tean, vanemaid, kes lasteaia hommikul lapsele rohtusid annavad, et esiotsa kasvataja aru ei saaks, et haiglane laps rühma jõuab. Aga lapsel endal on ju siiski paha ja halb olla.  Ja lapsed, kes just paranemas ja kelle organism vastuvõtlikum, võib ka uue pisiku külge saada. Aga vanemad, näed, kas ei saa aru või ei taha aru saada, et haige lapse koht on kodus. Köha, nohu või millegi muuga. Kevadel sai meie pere plikad näiteks lasteaiast tuulerõuged, põdesid 2 nädalase vahega läbi. Sel sügisel jagati peotäiega täisid – õnneks läks meist mööda. Järgmine “jagamine” oli leetrid, mis läksid meist mööda ja viimane uusim “röögatus” olid sarlakid, noorema lapse vastasrühmast. Kuna tegu on piisknakkusega, jätsin mõlemad lapsed paugupealt lasteaiast koju, sest ootasime seda põlvelõikust ja narkoosiga opi ajaks, ei tohtinud ka haigusi kehas olla. Nii, et paaniline organismide turgutamine ja ravi, käis ka eelviimasel päeval, enne haiglasse minekut.

Haiglas, sattusime samasse osakonda, samasse palatisse. Selle vahega, et õks õdedest oli tuttav ja laps tundis ennast turvalisemalt, kui eelmine kord, samuti oli seltsiks ka hunnik koomikseid, ristsõnu ja loomulikult telefon. Eks operatsioonijärgselt toibumine oli raskem ja nutusem, kui eelmisel korral, aga oodatust ja arvatust läks kõik kergemalt. Ka kirurg jättis parema mulje, kui esimesel korral. Igatahes, haiglast tulime omal jalal ja üsna naeratus suul ära. Rohkem, me ptui-ptui sinna minema tagasi ei pea. Lapsed said lasteaeda ja kooli tagasi, ja üsna uhkelt, saime tervelt nädalajagu päevi ära käia ja juba ongi taas jagatud kamaluga uus ports köha ja nohupisikuid, mis ära minna ei taha. Aga apteeki oleme nelja peale ravimite eest raha jätnud, pea 150 eurot, et vahepeal tekib mulje, et ma ülen ilmselt püsiklient kohalikus apteegis 😀 Apteekriga juba sinatame ja kui suvalises kohas linnas trehvame, siis varsti hakkame juba lehvitama ja üksteise pere käe käigu kohta aru pärima 😉

Ja siis vahepeal on selgunud, et vanema poisi kehalise kasvatuse õpetaja on…. On mis ta on 🙂 Igatahes juba kevadel, sai talle räägitud, et kuna laps jääb kehalisest vähemalt jõuludeni kõrvale, äkki saaks leida talle tegevuse, mille eest ta siis hinded kätte saab. Et annan varakult informatsiooni, siis ei tule see äkki ja saame õpetaja- kooli- vanema ja koduna kompromissi leida. Olgu, õpetaja oli nõus ja lubas mõelda. Jah, nüüd viis poiss vabastava tõendi kooli ja õpetaja küsis, et mida ta seni teha mõtleb, kui teised suusatavad tundides…. Ee….. okei 😀  Ja muidugi, mäletate draamat, kuidas lapsed ei tohtinud enam dressides jne koolis käia. Et kool ikkagi ameti asutus. Ja oleks ka eeldanud, et kui oli klassipildistamine, siis on klassipilt uhke ja ühtki dressides last seal peal pole. Õigus, lapsed ongi ilusad ja toredad ja ainus kogu, kes on dressides, on kehalise kasvatuse õpetaja/ klassijuhataja. Kas õpetajatel on siis lubatud koolis, tunnivälisel ajal, käia dressides, kui lastel see on keelatud? Samas, käivad keskkooli lapsed nii, et tulevad dressides kooli, koolis vahetavad lühikeste pükste vastu ja nagu jällegi, kas nii on lubatud? Et lugu nagu võrdsetest, võrdsematest ja kõige- kõige, kellele ükski reegel ei kehti 🙂

Aga hoolimata igasugustest imelikest tõvedest, apsakatest ja mööda rääkimistest, on meil täielikult hugge aeg. Ehk siis taanlaste moodi rõõmus ja õnnelik aeg.

Lumi, piparkoogid, mandariinid, glögi, kuum tee, soe tuba, uued kelgud ja pehmed karvased kindad, sokid. Läheme jõulukuuske tooma – üks kord aastas ikka võib endale kuuse tuppa tuua. Mis siis, et eriti ruumi pole, aga mis jõulud need ilma kuuseta on 😀  Sel nädalal on jõulupeod lasteaias, koolis. Harjutame süldi keetmist. Kuulame jõululaule ja hulganisti mõminaräppi 🙂 ja kui ma nüüd üks hetk Põnni lahkel loal paar minutit  kirjutamiseks saan, kirjutan ühe hugge aabitsast loo. Jõuluhullus, aga pisut teistmoodi, kui varasematel aastatel.

Kas sõprussuhetes on kompromisse vaja? Bullerby, kompromissid, ja suhkruküpsised :)

Käisin eelmisel nädalal juuksuris, ja kuna tegu on hea tuttavaga, siis juttu jätkus kauemaks. Osalt, isegi läks nagu mõtisklemiseks teemadel, väikeste laste emad ja beebid ja suhtlemine sõbrannadega, kellel lapsi pole. Ma ei tea, ma ise vist pole nii hull kanaema, et räägiks end tuulutama minnes sõbrannadele, et näe, mu beebi pole juba teab mitu päeva kakanud ja viimati taka oli roheline, kollane jne 😀 Arvatavasti, neile, kellel lapsi pole, need väga teemat ei mõista.. Mina ei mõista, miks peab ennast tuulutama minnes üldse peol lapse kakast rääkima? 😀  Aga kas siis lapse saamine välistab siis suhtlemise beebidest, lastest ja kas värsked lapsevanemad peavad olema vaid kodus  või siis kuulama vaid teiste muresid ja irinat teemal, kuidas ilm on sant, töö on paha ja nõme ülemus on ikka eriti ülbe kuju, kes nõudmisega, et töötaja õigeks ajaks ikka tööle end veaks, teeb sõnulseletamatut ülekohut 😀 Tundub, et on seltskondi, kes ei mõista üht, ega teine esimest. Kuid, kas sõprussuhe polegi oskus minna kompromissidele, teha ja ka rääkida, kord ühele meeldivaid teemasid ja teinekord panna rõhku teisele?

Nii nagu näiteks mina. Mõni kolleeg on öelnud, et ma oma  hygge teemadega, ajan Bullerby juttude rida. Hugge on siis norrakate sõnavara, kuid sisse töötatud taanlaste poolt ja tähendab kõike, mis on õdus, mõnus, soe ja romantiline, kõik, mis teeb enesetunde heaks. Minu puhul siis lapsed, pered, ennast hästi tundev mina ja toimiv, ning ühtsus perekonnas. Kui mõni leiab, et see on nagu Bullerby, siis tegelikult…mulle see võrdlus isegi meeldib. Samas, kolleeg on arvutitehnik, ja töötab suures firmas, kuid…sõpradega koos aega veetes on üsna töökeskse jutuga. Kes taipab, kes mitte…ega see vähem sõbraks inimest tee. Sõber on ikkagi sõber, kui aeg ajalt minnakse kompromissidele, nii tegude kui sõnadega. Millal sina viimati kellegiga kompromissile läksid?

Jätkates Bullerby teemadel, eks ole 😀 ja niisamuti Hygge teemal – meisterdasime ajaviiteks lehttaigna- suhkruküpsiseid. Väga lihtne retsept. Osta poest lehttaigent, otsi välja taignarull, ja piparkoogivormid. Rulli ja hakka vormidega südame,- tähekeste kujulise küpsiseid välja lõikama. Pane ahju. Pärast riputa suhkurt peale. naudi kuuma teega. 😀 Apelsinimahlaga passib ka. See on nagu piparkoogitegu….  sisustab aega, arendab käelist tegevust, töö, mis arendab ja täidab kõhtu ka 😀  Õhtusöögiks klopsisime kokku tomati-suitsukana pasta. Mmm…imehea.

Lasteaias anti ette ülesanne esmapäevaks lasteaeda tuua näitusele sokiloom. Noh, ja  nüüd mõtlen siin parasjagu, et tegelikult saab väga lihtsate vahenditega ja väikese ajakuluga teha valmis vahva looma näiteks oma lapsele, kingiks kellegi teise lapsele. Vaja on ainult natukene pealehakkamist ja ideed. Meil valmis siis sokipaarist üks paks öökull, üks villasest sokist Villu ja lastesokist pisut pisem Pille 😀 😀 Villu on mingi Ufo moodi olend ja Pille,… vist, sõltuvalt nurgast kust vaadata aga midagi hobuse, eesli ja kavala rebase moodi 😀  Mis mul selleks vaja läks? Sokki, fliisi, niite, nõela, kääre, täitematerjali, nööpe silmadeks.

Lisan internetist leitud soki- kala pildi.  http://ennike-eluonlill.blogspot.com/2011/09/sokiloom.html – siit leiab ka õpetuse, kuidas valmib soki kala 😀

Mõnusat meisterdamist ja ja küpsetamist 🙂

Kutsuge sõbrad ka,

Head Hygge olemist.