Sildiarhiiv: mõtted

Hilisõhtu kohting Magnumi ja Riskikulleriga :D

Olgu nende jahedate vihmasabinatega päeval, kuis on…peaasi, et õhtul on mõnus ja soe. Ei saa salata, et ma viimasel ajal hindan neid “iseenda 2 tundi” väga  kõrgelt ja pole ka harv, need korrad, kus eelmisel õhtul oma ajata jäänud, ärkan järgneval hommikul enne kukke ja koitu ja naudin varahommikust vaikust teetassi taga. See tee joomise traditsioon, olgu see siis hommikul või õhtul, on täiesti minulik. Ilma teeta ei alga hommik ja ei lõpe päev 😀  Ma olen paar hommikut unistanud kahest võisaiast, rohke singi ja kurgiviiludega…..aga võikud ja tee on vaata, et ideaali lähedane… võileivad maitsevad nagu võileivad ikka, aga maitse on hoopis parem kui kuuma musta teed kõrvale rüübata.  Hilisõhtuste romansihetked iseenda, teetassi ja vaikusega – idüll. Idüll, kui poleks teises toas nahistavaid tegelasi, kes ei märka magama jääda, sest noortel on sõbranna külas. Ja sosistamist ja itsitamist, kuuleb liigagi hästi…nagu kevadises tormis sahisevad lehed 😀

Ma sattusin täna hommikul vaatama seriaali “Pilvede all” ja täna õhtul, just hetk tagasi trehvasin “Padjaklubile” pihta. Seda Pilvede all seriaali on kirutud ja kiidetud. Isiklikust vaatenurgast arvan, et tegu on seriaaliga, mis kajastab igapäevast elu nelja – viie perekonna näol. Kes erinevad karakterid, situatsioonid, kuid igal hooajal ühed samad näod. Ja siis ühined nende televaatajate arvamusega, et milleks venitada kummi ja lõpetada seriaal, kuni see meelel hea püsib. Aga ma mõtlen, et tegelikult ongi see seriaal kirja pandud eluliselt..igas hooajas juhtuvad nende tegelastega uued elutuuled…mitte ei lõpe ära iga hooaeg roosamanna vahus, nagu muinasjutus, kus kõik elavad hästi ja õnnelikult, sest ka päris elus on tõuse ja mõõnasid. kuigi, sellega nõustun küll, et mõne asjaga pannakse ikka räigelt üle võlli….

Aga vaat see seriaal, mis paneb eriti räigelt üle võlli, on Padjaklubi tüdrukud…oeh! Kahe viimase saate vaatlemisel…just vaatlemisel, sest vaatan neid kordustv -s ja siis saab edasi kerida. Ma põhimõtteliselt vaatan seda seriaali umbes 5-10 minutiga, sest karakter Kristiina on nii räigelt üle vindi keeratud, et paha hakkab. Vahel tahaks niiii väga kirjutada sellele, kes seda seriaali kirjutab, ja pakkuda välja idee, et järgmine hooaeg võiks tulla kindlasti, aga ehk seekord….juhtuks Laura, Maria ja Mishaga head asjad? 😀 Milleks see Kristiina sinna saatesse veel…. jäägu aga saadetagu ta kuhugi ravile, või ….tahaks näha seda osa, kus Kristiina saaks ise ka aru, kui räige sõber ta on, minu meelest kannab ta pigem psühhopaadi rolli ja võiks ükskord oma “paraja palga”saada. Kuig jah, palju otstarbekam küsimus on, et miks sellist ületoodetud kräppi üldse toodetakse, meelelahutusest on asi ju kaugel.

Seepärast ma eriti telekat ei vaatagi, siis kui mul see oma aeg on. Oma aja romanss on teetassiga arvuti taga, mõnda tööasja lugemas- kirjutamas, meile lugemas või hea raamatuga…..täna siis vaatame hoopis Riskikullerit ja sõbruneme Magnumiga. Tutvusime Annelinna Prismas 🙂 noh nägin ja arvasin, et tark mõte koju kaasa võtta 😀

Igatahes homme räägin mõnedest oma lemmik inimestest, kes teevad eriti vahvaid asju, tooteid ja pakuvad teenuseid, millest kõigile aeg- ajalt kasu 🙂