Sildiarhiiv: Õnn

💚 Kuuni ja tagasi, vähemalt 5x

Paljud meist on seadnud endale teatud eesmärgid või nõudmised, mille saavutamisel saabub õnn, aga me kõik teame, et kui sa ei oska olla õnnelik praegu, siis ei oska sa olla õnnelik ka siis, kui saad rikkaks, võtad kaalust alla või võidad unistuste mehe südame. Mõtlesin täna ühele noorele naisele, kelle elus on lühikese ajaga palju muutunud. Abielu, lapsed… Ja talle mõeldes ma mõistsin, et kuigi tema elus on justkui kõik muutunud, pole tegelikult muutunud mitte midagi. Meeleheitel vallalisest on saanud meeleheitel koduperenaine. See on tegelikult päris kurb, kuidas väga paljud meist (sh ma ise mingil eluperioodil), oleme uskunud, et õnn peitubki mingites teatud asjades või staatustes. Eriliseks õnneks peetakse lapsi ja meest. Aga miks siis kõik ema või isa staatuses inimesed õnnelikud pole? Miks kõik püsisuhtes olevad inimesed sügisel naerusuiselt üle porilompide ei hüppa?

Kui sa vastutad enda heaolu eest, laste eest, siis väärtustad igat hetke, meeleolu. Iga piisk kannab emotsiooni.

On asju, mis toovad palju rõõmu, aga kui sinu sees ei kasva õnn, siis ei tee sind õnnelikuks ei suur maja, palju raha, lapsed ega äge mees. Ja tegelikult alles nüüd ma näen, kui paljud inimesed elavadki sellele, et saada kas mehele või saada rikkaks. See õnnestubki neil ja need on suured muutused, mis toimuvad n-ö väliselt, kuid samal ajal pole mitte mingit isiklikku arengut näha – nad pole sisemiselt ei kasvanud ega tervenenud, rääkimata sisemisest õnnetundest. Kes oli õnnetu vaesena, on seda ka rikkana, kes oli õnnetu paksukesena, on seda ka saledana, kes oli õnnetu vallalisena, on seda ka maailma kõige vingema mehe kõrval. Seega ma olen tänulik kõige eest, mis mul just hetkel on. Minu ülinunnud, vahel riiakad Väänikudx5💚, kodu ja suur suur armastus, kuuni ja tagasi x5💚

Sirelid 💚

Ühel õhtul ma taipasin, et teatud inimestega me ei ela tegelikult hetkes. Meile meeldib see, kes nad on olnud, või visioon, kelleks nad võiksid saada, kuid tegelikult ei suuda rahulduda selle inimesega, kes on meie kõrval antud hetkel. Ja sellepärast, sellised suhted ei töötagi. Me ei saa elada koos kellegagi mõeldes, et oh, äkki ta varsti kaotab mõned üleliigsed kilod või äkki aastad muudavad ta rahulikumaks. Samamoodi ei saa me mõelda, et oh, ehk ta kunagi jätab suitsetamise maha või ühel päeval enam halvasti perega ei räägi. Nagu me ei saa elada ka minevikus, et näe, kunagi oli ta uulitsa parim sportlane, olgugi et nüüd ei saa diivaniltki püsti, või et kunagi oli tal päris hea töökoht. Selle mälestusega arveid ei maksa.

Üks kõige keerulisemaid väljakutseid suhetes on olla iseendaga aus. Kui sulle ei sobi tänane olukord, siis see pole sinu jaoks. Lase julgelt lahti. Väga vabalt võib juhtuda, et homme on asjalood teisiti, võib-olla olukord või inimene muutub ja tulevad uued valikud, kuid täna pead sa lähtuma ainult tänasest hetkest. Kui sa ütled JAH praegusele hetkele, siis see ongi sinu reaalsus. Oled sa sellega rahul ja õnnelik? Kas sa lepid oma mehe /naise nõrkustega või ikka unistad, et küll ta kunagi muutub? Kas sa elad minevikus, tulevikus või antud ajahetkes? Minevik on igaveseks möödunud ja tulevik on illusioon, mida ei pruugi iial sündida, seega pead oma valikud ning otsused tegema tänase päeva kaartide põhjal. Ole seda tehes endaga aus.💚

💚Oska rõõmu tunda lihtsatest asjadest
Kõik tahavad olla õnnelikud, pürgida selle imelise seisundi poole, kus enesetunne on suurepärane ja sisemine rõõm paneb silmad särama. Olles õnnelik tunduvad kõik asjad paremad, mured kahanevad pisitillukeseks ja rõõm kasvab hiigelsuureks. Kuidas on nii, et vahel on õnn justkui õue peal ja vahel pole seda kohe mitte kusagil?
Kui ma noorem olin, siis lasin end tihti mõjutada sellel, mida ümbritsevad inimese ütlesid. Sain näiteks koolis õpetajalt kurja märkuse, poemüüja nähvas midagi või oli mõni sõber endassetõmbunud ja tige, siis arvasin otsekohe, et ma olen midagi valesti teinud, et pälvin sellist käitumist. Nüüd olen õnneks arusaamisele jõudnud, et kui inimene on ise õnnelik ja rahul, siis ta jagab oma rõõmu ka teistele. Kui keegi on õnnetu, rahulolematu või tige, siis saadki sa sealt vaid käratuse, ebameeldiva käitumise või ignoreerimise. Nii lihtne see ongi. Enamasti käituvad inimesed sinuga vastavalt sellele, kuidas nad ennast tunnevad, mitte vastavalt sellele, mida sina oled ära teeninud. 💚Seega, ära võta südamesse, pigem tunne neile kaasa, et neis puudub rõõm. Parim, mida teha saad, on vastata neile heaga, ehk paneb see neid märkama, et asjad polegi nii halvad.

Vahel argielusse süvenenult on ka endal raske märgata positiivset, mis tegelikult elus on. Kuidagi kipub fookus ikka ja jälle paigast ära ja taas on meeles ainult kohustused. Täna hommikul laua taga tööd tehes ja hommikukohvi juues peatus pilk aknast välja vaadates rohelistel okstel, mis hoovis kasvavad. Päike paistab ja tuul kõigutab õrnalt sahistades puuoksi. Laual aurab tass värske teega ja töö ootab tegemist. Õnneks on mul töö, mida armastan ja mille üle saan rõõmu tunda. Väljas on kevad, ma tunnen ennast hästi ja mul on hea meel, et nädalavahetusel ootab ees väljasõit koos lastega. Kõike seda mõeldes saan aru, et see ongi ju õnn. Minu rahulik armas igapäevane idüll, mida tuleb vaid märgata.

Idülliliseks hetkeks piisab lastest, ja kahest lustakast jänesest. Ja porgandi “õngest” 🙂

Kindlasti on alati asju, mis ei tee meelt rõõmsaks, kuid ei pea ju keskenduma ainult neile.

Meie enda valida on see, kuhu me oma fookuse paneme. Jättes märkamata kõik positiivse, ning tuues välja kõik selle, mis ei ole nii nagu vaja, rikume me vaid endal tuju ning pikas plaanis kahjustab pidev stress ka tervist.

Seega tasub siiski märgata ka neid väikseid igapäevaseid rõõme, mis meie elus on ja tõsta neid esiplaanile. Hea tuju loob hea elu! 💚

Tänan, teid head sõbrad ja minu hea kirjasõber, kes Sa sundisid, mind seda postitust kirjutama. Olgu, tegelikult käskisid sa maha istuda ja endasse vaadata. Sest niipalju halli masendust, kui minus oli, no ei saa muudmoodi, kui see tuleb endast välja rääkida või kirjutada. Ja see on siis minu otsus. Rohkem positiivsust tuua ja luua oma kallite ringi.

Hakkasin jälle kirjutama😀 siia blogisse. Ja avasin ka kaks programmi, kahe uue raamatutegelase jaoks, kes kohe kohe paberile jõuavad. Nii, et täitsa produktiivne tulem, mu kallid sõbrad💚

Kõike seda mõeldes saan aru, et see ongi ju õnn. Minu rahulik armas igapäevane idüll, mida tuleb vaid märgata.

💚 Kuuni ja tagasi, vähemalt 5x

Rõõm & Õnn💕

Kes meist ei taha õnnelik olla? Mäletad lapsena, kuidas kõik tundus võimalik? Aega oli. Sa ei kartnud, et magad päeva või võimalused maha. Sa ei kahelnud oma ilus, andekuses või tarkuses. Maailm tundus lihtne. Ainult elada tuli. Iga päev leidsid mõne tegevuse, mis hinge helisema pani. Rõõm oli kättesaadav. Lapsena sa uskusid õnnelikku lõppu. Millal sa viimati olid rõõmus? Õnnelik? 💕💕Õnn, rõõm ja elevus erinevad üksteisest natuke.

Õnn ajab itsitama. Rõõm on justkui sügavam, seotud rahul- ja kohaloluga. Kui õnn ja rõõm maandavad, siis elevus kisub maast lahti, neuroloogilisse tasakaalutusse. Elevuses voolavad sõnad pausideta, jalad puudutavad vaevalt maad ja rahust pole juttugi. Elevuses on kõik ülivõrdes.


Rõõmu ei saa kunstlikult tekitada. Rõõm tekib, kui leiad puuduva pusletüki. Rõõm on seotud ühendusega. Need on hetked, mis üllatavad sind oma kohalolu ja iluga. Kõik tundub siis õige, paigas, nagu oleksid koju jõudnud. Kuna rõõm on nauding, siis sa tahad, et see kestaks igavesti. Mistõttu on rõõmust saanud omaette eesmärk, lõpp-punkt. 💕 Tunnetega on aga selline lugu, et need tekivad. Spontaanselt. Sinu tahtel on seal üsna vähe tegemist.

Tunded on keha keel. Keha ei taha üht ja sama juttu ikka jälle uuesti rääkida. Aga kui sa ei kuula või kuule, siis ta peab. Me kõik saame pahaseks, lähme lukku, lõpetame rääkimise, kui peame kellelegi koguaeg sama korrutama, kuid tema sind ikka ei mõista. Kehaga on sama lugu. Kui me õpiksime tundeid kuulama, siis nad tuleksid ja läheksid, edastades meile olukorra, inimese või enda kohta olulise info ning rohkem ei „kiusaks“.
Kui negatiivsetest tunnetest tahame lahti saada, siis positiivsetest tahame kinni hoida. Energia on energia, üks on lihtsalt + ja teine – märgiga. Kumbki neist tegevustest pole eluterve. Energia peab voolama, liikuma. Kõik, mis seisab, laguneb või läheb halvaks.


Rõõm tekib, kui elame täie südamega, kui oleme ühenduses enda ja eluga. Kahjuks me seda enamuse ajast ei ole. Oleme fokusseeritud millegi saamisele või eesmärgile. Me ei naudi siin ja praegu olemist, st protsessi. Kõlab banaalselt, aga klišeed kipuvad tõesed olema. Me ei naudi mängu, vaid ootame lõpptulemust. Hea näide oli kasvõi hiljutine veerandfinaal Argentiina ja Prantsusmaa vahel jalgpalli MM-il. Pärast lugesin, et skoori ajalehest. Kindlasti oli mäng ise palju rohkem pakkuvam, kui kuiva tulemuse lugemine.

Õnne-rahuseisundit kogemegi nii harva seetõttu, et miski peab kogu aeg valmis saama või meieni jõudma. Õnneotsingute lõksu on peidetud veel mõned lõksud. Üks neist on, et kui oleme millegi saanud, tahame juba uut. Me ei ole kunagi rahul sellega, mis on. Oleme evolutsioon. Alati teel kuhugi.


Teine on „ma/see pole veel piisav“. Ootame kuni saame meistriks. Kuni oleme portfelli pannud kolmanda doktorikraadi. Lugenud läbi uusimad raamatud, uuringud, mõelnud kõikvõimalikele sammudele. Sellistena, nagu oleme või sellises situatsioonis nagu parajasti on, me justkui ei tohikski veel rõõmu, õnne tunda, sest meie või olukord pole täiuslik. Miks mitte olla rõõmus ja õnnelik praegu, hirmuta, et me pole veel piisavad?


Kolmas lõks on hirm olla rõõmus, õnnelik teiste inimeste pärast. Inimesed ei oska olla õnne ja rõõmuga mugavalt ühes ruumis. Ja siis need üksikud, eluga rahulolevad, õnnelikud inimesed ei julge ka olla. Kuis ma siis õnnelik olen, kui mu kallim on õnnetu? Kuidas ma olen edukas, kui mu pereliikmel ei õnnestu miski? Kui mul on kõik, siis olen oht teistele ja ei meeldi enam.


Judaismi pühas raamatus „Talmud“ on kirjas mõte, et kõige pimedamatel aegadel käitu nii, nagu hommik oleks juba tulnud. Emotsioonid õpetavad meile, et kõik on muutumises. Kõik tuleb. On. Aga siis läheb. Ja tuleb uus. Miski pole jääv. Ei hea. Ega ka halb.


Kui käitume nii, et hommik on juba käes, siis kõik ongi õige just sel hetkel. Isegi, kui on pime. Siis me ei ela minevikus, ega tulevikus. Vaid siin ja praegu. Sest rõõm, mida igatseme, on ainult olevikus.

💕💕