Sildiarhiiv: Paarissuhe

Õnnetunde nelinurk

Inimese subjektiivne õnnetunne pidavat seisma neljal suurel nelinurgal: inimese tervislik seisund, paarisuhe, eneseteostus ning füüsiline ja materiaalne turvalisus. See, missugune on sinu suhe sulle kalli inimesega, mõjutab otseselt kõiki teisi aspekte: nii tervist, eneseteostuse võimekust kui läbi selle võimet luua endale turvalist keskkonda.
Mõistlik oleks enne suhte loomist tunda põhjalikult omi vajadusi ning leida partner, kes sobib neid rahuldama. Tark oleks õppida tundma ka partnerit enne kui temaga kooselu alustada. Tegelikult on muidugi hea küsimus, kas me iseennastki tunneme ja kui palju on üldse võimalik oma partnerit tundma õppida. Liiatigi me ju muutume kogu aeg, meie vajadused on täiesti erinevad sõltuvalt elufaasist.


Hea suhte lihtne valem: heas suhtes on mõlema partneri vajadused rahuldatud
Selle eeldus on see, et kumbki tunneb põhjalikult oma vajadusi ja annab neist (ja nende muutumisest) oma partnerile jooksvalt teada. Kas sa annad endast teada, kui keegi palub, et sa midagi teeksid, aga sul pole selle jaoks aega või energiat? Kas sa annad endast teada, kui oled kurb ja üksik ja vajad seltsi, lohutust või kallistust? Või hoiad selle endale ja loodad, et keegi märkab? Kas sa annad endast teada, kui sa tahad üksi olla, kui vajad aega iseendale?


Muidugi, mõned meist annavad endast pidevalt väga valjuhäälselt ja nõudlikult teada, mõned seevastu ei anna endast üldse teada. Kui sa annad oma vajadustest paarilisele teada, aga see kõlab kui kurtidele kõrvadele, kui su partneril pole huvi, mida sa vajad, et end suhtes hästi tunda või kui ta seda küll teab, aga sellesse panustada üldse ei viitsi, on paras aeg endalt küsida, miks ma siin suhtes olen, kui mu vajadused rahuldamata on.


Hea suhe toitub vastastikusest huvist, usaldusest, soovist teineteisele pühenduda ning teise vajaduste austamisest.
Üks tarmukas mees ütles kunagi, et paarisuhe on nagu lühilaine raadio timmimine. Paraku pole nii, et krutid vastuvõtja sobivale lainepikkusele ja kvaliteetne heli on ja jääbki tagatuks. See tähendab, et eelkõige peab olema huvi partneri lainepikkuse vastu ja viitsimine tegeleda pideva häälestustööga. Lainepikkuseks ongi partneri vajadused. Keeruliseks teeb asja see, et vajadused muutuvad ajas.


Suhte alguses näitame end sageli pühapäevasest küljest – väiksemate vajadustega ja elutervematena, kui me tegelikult oleme. Nii inimlik. Paariteraapias selgub aga ikka, et vähemalt ühe, sagedasemini aga mõlema vajadused on suhte arenedes jäänud rahuldamata. Ühtedele tundub ilmvõimatu partnerile oma vajadustest rääkida. Teised küll esitavad oma vajadused, aga partner ei vaevu/oska neid vajadusi kuidagi rahuldada.


Millised siis on need vajadused? Me saame jagada inimeste vajadused kuude laia rühma:
Intellektuaalsed vajadused: käia teatris, vestelda päevapoliitikast, ajaloost, raamatutest, ühiskonda puudutavast ja muudel vaimu virgutavatel teemadel;
Sotsiaalsed vajadused: need vajadused määratlevad, kui palju vajab inimene aega üksiolekuks, kui palju aega eeldatakse kahekesi veeta, kui laialdast suhtlemist kumbki soovib oma sõpradega, vanematega, sugulastega, töökaaslastega. Sotsiaalsed vajadused määravad, kas inimene on rohkem kodune, omaette või suurt suhtlusringi igatsev tüüp;
Seksuaalsed vajadused: need vajadused näitavad, kui sage võiks inimesel olla tema suguelu ja milline see võiks olla;
Materiaalsed/pragmaatilised vajadused: siia alla kuuluvad füüsilist turvatunnet tekitavad tegevused nagu töölkäimine, kodu, raha, kinnisvara, transport, riided, söök;
Spirituaalsed vajadused: siia alla kuulub vajadus mõtestada oma elu, areneda, näha kõrgemat plaani, lugeda eneseabi kirjandust, käia erinevatel isikliku arengu koolitustel. Religioossetel inimestel kuulub siia vajadus palvetada ning mõtestada oma elu läbi oma usu;
Emotsionaalsed vajadused: vajadus olla mõistetud, kogeda lähedust, ning jagada kellegagi oma kurbust ja rõõmu, ilu ja valu, kõiki tundeid, ühesõnaga vestelda sellest, mis toimub inimese ümber ja tema sees.


Emotsionaalsed vajadused on nii eraldiseisev grupp vajaduste seas kui ka kõikide teiste vajaduste rahuldatuse näitaja. Hea intellektuaalse vestluse, etenduse või intellektuaalse väljakutse puhul tunneme end emotsionaalselt tõstetuna, hea seks annab füüsilisele rahuldusele lisaks emotsionaalse rahulduse, tore sotsiaalne üritus või kvaliteetaeg iseendaga looduses täidab meid sügava õnnetundega, piisava materiaal-tehnilise baasi korral kogeme turvatunnet ja rahuldust, spirituaalne areng võib anda tiivad.


Pole olemas õigeid või valesid vajadusi
Üksindust vajav inimene pole ei parem ega halvem rohket suhtlemist nautivast inimesest. Kes on see instants, kes määratleks, kas õigem on oma valu lähedastega jagada või hoida seda enda teada ning lahendada oma dilemmad ise?


Probleemid tekivad partnerite väga erinevate vajaduste puhul, kus kokkuleppele või kompromissile ei jõuta. Etteheited ja kibedus on rahuldamata vajaduste tulemus. Probleemid tekivad paaril, kellest üks tahab intensiivselt oma mõtteid jagada, arutada tekkinud küsimusi pikalt ja laialt ning palju aega koos veeta, aga teine tahaks olla rohkem omaette ning eelistab olukordi seedida üksi. Esimese „Ma tahan sinuga rääkida!“ viib teise meeleheite servale.


Kujutage ette olukorda, kus üks partnereist kardab lennukisõitu. Ta vajab sel hetkel, et ta partner ütleks, et kõik saab korda, oleks tema kõrval ja hoiaks kätt. Ratsionaalne partner aga ütleb talle, et ära karda, pole hullu, lennukisõit on kordades ohutum kui autosõit, mida ju keegi ei pelga. Ja et lennundus on üldse kõige turvalisem liiklusvorm, et lennuhirm on ebaratsionaalne ning et lõppude lõpuks oleks nüüd vaja ennast kokku võtta. „Selline käitumine on lapsik. Saa juba kord üle! Sama jama iga kord kui lennukisse minna!“
Või kui üks partner on kogemata autot mõlkinud ning vajab lohutust, aga saab teiselt hoopis vihakõne: „Tüüpiline! See on nii sinu moodi, sa oled lohakas ega vaata kunagi ette! Kus su silmad olid! Kas sa kujutad ette, palju selle parandamine maksma läheb? Ja millega me niikaua sõidame?“

Ühtedele on olulised vajadused kõigist kuuest sfäärist, teistele on nende seast tähtsad vaid mõned.
On olemas vaid intellektuaalseid liite, mille keskmes on vaimsed huvid. On pragmaatilisi suhteid, kus üks annab majandusliku kindlustuse, vastu tahab seksuaalset rahuldust ja perenaisekätt. On ka sotsiaalseid kooslusi, kus ühe partneri sotsiaalne staatus annab teisele emotsionaalse rahulduse.
Suhe on heal juhul ka spirituaalne liit, mis pakub toetavat keskkonda isiklikuks arenguks. Kindlasti on suhe sotsiaalne liit – on ju hea, kui on õhtul alati keegi olemas, kellega välja minna või kodus teetassi

Seksuaalne liit on oluline osa paarisuhtest, Hea seksuaalne liit suurendab kindlasti paari emotsionaalset liitu ja vastastikust sõprust, mis on pikaealise suhte hädatarvilikud komponendid. Seksuaalne liit ei tähenda mitte ainult seksuaalakti, vaid sellist igapäevast seksuaalset vaibi – puudutusi, kallistusi, suudlusi, mängulisust, sülesolemist, naeratamist, sooja ja hoolivat koosolemist, mis teeb kehale ja hingele pai.
Emotsionaalne liit pakub turvatunnet, abi ja lähedust nii headel aegadel kui ka siis, kui ollakse stressis, raskustes, hirmul, kurb, nõutu. Kui midagi on läinud untsu, katki. Eriti just siis. Just keerulistel eluhetkedel tahame eriti tunda partneri toetavat õlga, julgustavaid sõnu ja mõistmist. Me vajame, et partner oleks kohal, meie jaoks olemas. Me ei vaja seda, et partner kritiseeriks, riidleks, naeruvääristaks, karistaks, näägutaks või teeks midagi veel hullemat.


Iga tüli tõmbab emotsionaalsest liidust justkui höövliga puust või juustunoaga juustust õhukese laastu välja. Alguses ei pane ju tähelegi, kui juustust ühe viilu võtad. Pikaajaline viilutamine õgvendab aga märkamatult suurt kera.

Kompromiss & Koostöö – kumb?

Mida teha, kui partnerid tahavad suhtes erinevaid asju? Kui neil on erinevad vajadused? Mida teha, kui üks soovib palju rääkida ja ennast avada ning tahab teada, mis partneri see toimub, teisele tundub rääkimine aga ahistamisena. Mida teha, kui üks tahab peole, sõpradega seltsida, teine on aga kodulemb ning tahaks hoopis rahus ja vaikuses mere ääres ja vaikuses istuda.


70% tülidest, mis paarisuhtes tekivad, kerkivad põhjusel, et partneritel on ka isikuomaduste, väärtushinnangute või elustiili tõttu erinevad vajadused. Ja enamikel paaridel algab võimuvõitlus, kumma nägemus mingist elukorraldusest peale jääb. Mis siis saab, kui vajadused on nii erinevad? Kas kooselu on üks pidev kompromiss? Suhe peaks olema koostöö, mis austaks mõlema poole vajadusi.


Oli kord restoran, milles töötasid kaks kokka. Mõlemad tahtsid ühel päeval teha magustoitu sidrunitest. Restoranis oli tol päeval vaid kaks sidrunit. Paraku nägid mõlema koka retseptid ette just kahe sidruni kasutamist. Ühtegi poodi lähedal paraku polnud.Milline oleks kompromisslahendus? Kumbki saaks ühe sidruni, teaks iga koolilaps. Aga päris ilmselt ei tuleks siis kummagi magustoit välja nii, kuis peab. Kompromiss tähendab, et kumbki osapool pole rahul.Milline oleks aga koostöö? Kui mõlemad kokad räägiks ausalt ja avatult, mis plaanid neil sidruniga on. Nii võib selguda, et ühel on vaja kahe sidruni pressitud mahla, teisel aga kahe sidruni riivitud koort. Ja mõlemad saaksid oma magustoidu just sellisena valmis, kui see nende vaimusilmas või retseptiraamatus seisab.


Ja-jah, aga mis siis, kui mõlemale oleks vaja nii koort kui mahla? Kompromiss sidrunite jagamisel ei rahuldaks kumbagi. Siis peaks tegema kokkuleppe – üks saab sidrunid täna, teisele tuuakse sidrunid homseks, aga esimene aitab teisel tänutäheks vastutulelikkuse eest välja mõelda selleks päevaks alternatiivplaani ning tunnustab partnerkokka tema suuremeelsuse eest.
Äris tehakse kompromisse kogu aeg – müüja tahaks müüa sajaga, ostja tahaks osta viiekümnega. Lepitakse seitsmekümne viiele kokku.


Paarisuhte valdkonnas sageli ei saa kompromissi läbi õiglust. Võtame pereplaneerimise – üks partneritest tahaks last, teine üldse mitte. Kompromissi siin ju pole. Paarisuhtes ollakse sageli silmitsi vastandlike soovide ja vajadustega. Hoolivas ja armastavas suhtes tehakse järeleandmisi ja kokkuleppeid. Kord annab üks järele, siis teine. (Mitte nii, et iga kord annab üks, alistuvam, järele). Järele annab see, kelle jaoks mingi konkreetne teema on vähemolulisem. Kaks järeleandmatut partnerit, kes kumbki oma positsioonilt lahkuda ei kavatse, on kui kaks võitlevat sokku, kelle sarved jäävad kakluse käigus teineteise külge kinni. Võimetus armastavaks ja lugupidavaks koostööks, kus parterite vahel on emotsionaalne side purunenud, ongi ju enamike lahkuminekute taga.


Jah, kord annab üks järele, kord teine. Või siis peaks suutma omavahel arutada, kuidas mõlema soovid ellu mahuksid. Mõlemal partneril on õigus oma vajadustele ja unistustele. Kui me ei julge oma partnerile avada oma vajadusi ja unistusi ning need enda sisse alla surume, tõusevad me mahasurutud või -salatud unistused mingil teisel hetkel alul rahulolematusena, siis ärritusena ja lõpuks konfliktina. Lühidalt öeldes – kui salgad vajaduse või matad unistuse, külvad konfliktiseemne.


Kui me anname endast ja oma unistustest teada, aga partner ei austa neid, ei taha neist midagi teada või veel hullem – naeruvääristab me vajadusi ja unistusi, ootavad suhet peagi karid. Iga unistus on omamoodi ilus ja õiglane. Ükski unistus pole suhtele halb.

Heas suhtes on partnerid teadlikud üksteise vajadustest ja unistustest ja nad aitavad vastastikku üksteisel oma unistusi ellu viia.