Sildiarhiiv: piknik

Väljasõit perega Kevadesse💚

Piknik Saadjärve ääres, kogu perega. Kuum tee, vastlakuklid, lõke ja grillitud vahukommid.

Otsustasime vanematega, et teeme kord kuus ühe sellise teistmoodi väljasõidu, kus me tunneme end vabalt, meil lõbus, keegi ei nääkle. Eelnevalt on ettevalmistused tehtud ja keegi sel päeval ei rabele. Eelmine kord käisime sõbrapäeva eel piknikul.

Siis oli meil märtsikuus naistepäev, mille puhul käisime hoopis Kadi Salu fotostuudios. Ja pärast käisime kogu perega väljas söömas.

Ja nüüd aprillis oli ju kevade algus, kevadpühad, lihavõtted. Seekord, viisid me teed, meid Juulale, kus saime kokku teiste sugulastega ja pidasime kevadpüha stiilis piknikku: täidetud muna, korp, vahvlid, kananagitsad, kuum kakao. Piknikukorv- Juulamõisa kohvikult.

Lihavõtte teemaline väljasõit perega.

Need väljasõidud on väga vahvad, sest teeme neid koos oma perega, mõnikord kaasame ka oma sõpru, teinekord jälle väiksemate õdede sõbrad. Meil on hästi tore fotograaf, kes alati tuleb ideedega kaasa ja klõpsutab palju erinevaid pilte, siis hiljem hea neid ka vanaisale viia, kes päris kaugel elab ja keda ei näe, nii palju, kui tahaks 😀 Maia Sermand.

Vahvad lillepärjad ja lilled on Kati pärjad. Ja satsiseelikute autor on For Queen

Ja väiksemate õdede lilleliste peleriinide ning pisikese venna kollase peleriini autor on EJK

Kevadpüha piknik. Toit: Juulamõisa kohvik. Koht: Juula puhkemaja. Stilistika ja fotod: Maia Sermand.
Modellid: mina, ja minu väikesed õed💚


Kohal olemise perepäev🤗

Kevadised suurveed võtavad hoogu sisse ja linnulaul muutub järjest valjemaks. Samal ajal, mil loodus uut aastaringi ette valmistab, toimub inimeseski kummaline vabanemine. Päikesekiir meelitab õue, värske õhk mõjub eriti kosutavalt ja esimesed rohelised tärkajad rõõmustavad silma.

Meie otsustasime reedel, et Laupäev on perepäev, ilma igasuguste tehnika ja nutiseadmeteta. Ja ilma interneeduseta.
Pakkisin ennast ja lapsed soojalt riidesse, võtsin kaasa pleedid, termose kuuma vaarikavarre teega, vahukommid ja vahvlid ning mõned värsked vastlakuklid ja imemaitsvad kananagitsad, pakkisin need korvi ja leidsime vaagnalt ka mõned mandariinid ja väljasõit võis alata.

Me ei sõitnud kaugele, vaid siinsamas järve ääres, tegime viimase lume pikniku.

Väike lõke, millel vahukomme grillida🍡 ja vaarikavarre teed juua. Pidasime jaheda tuule embuses vastu päris hästi, tervelt ühe tunni jagu tegevust ja jalutamist.

Siis läksime koju tagasi. Mõnusalt roosad ja punapõsksed, lõkkelõhnalised 🙂 Väike põnn nõudis oma tähelepanu, süüa ja kuiva mähet.

Siis suundusime ujuma. Loomulikult Aura veekeskusesse. Mitte järve. 😂Päris mõnus oli, tegelikult. Tund aega lobistamist ja solberdamist tekitas kõigile hea tuju ja hundisöögiisu. Millele leidsime leevendust mäkist🍔🍟. Vahest võib eksole 🤔

Tagasi kodus, oli jällegi beebipõnni kord süüa saada. Ja siis torkas pähe mõte minna sõita vanaemale külla. Lapsed joonistasid, rääkisime juttu, jõime teed ja paari tunni pärast sõitsime koju tagasi, enne kui väga pimedaks minna jõudis. Tee ääres, nägime kahel korral metskitsi. Seega loodus, kohtus meiega eile tervelt kahel korral.

Koju jõudes loobusime õhtustest igapäeva multikatest, ja mängisime väikeste tüdrukute äraarvamiste ja joonistamise lauamängu ning vaatasime hoopis Eesti Laulu 2019 valimist. Jõime sooja teed, näkitsesime erinevaid käsitööleivakesi maitsvate maitsevõietega ning krõbistasime vahvleid. Mõnus seltskond päeva läbi, maitsev toit ja soe tuba tõid kõigile väga ruttu mõnusa une. Mitte ühtegi vastuvaidlemist, kui oli aeg tuttu minna.

Ja mitte keegi polnud kordagi ninapidi nutiseadmes. 🤪Ja terve see päev, polnud vaja väänikuid noomida, juhendada või keelata. Väga väga mõnus perepäev. Kohal olemise päev🙃💛

🤗💕

Piknik sügises

Hommikuti ärgates ladistab vihma ja õhtud akna aga on hämarad. Puud tõmbuvad ühe enam värviliselt kirjuks ja  ilmateade lubab vihma, lörtsi, järgnevateks päevadeks. Kuid päevas, mõned tunnid on need, kus päike siiski piilub uduse ja vihmase kardina tagant ja kallutab pisutki D- vitamiini kopsikut.  Eile me otsustasime, et pole olemas halba ilma, on vaid vale riietus.

Seega, me varustasime end kummikute, vihmavarjude ja vihmakeepidega. Pakkisime kokku mõned vaibad ja piknikutoidud. Ja läksime metsa. Metsarajale. Matkarajale. Järve äärde.  Mängisime metsas metsamänge. Ütlesime saabunud sügisele “Tere”.

 


Egas metsast saa ilma metsa annita väljuda 🙂 Korjasime tee äärest magusaid ja punapõskedega õunu. Vihm ootas meie järgi, kuni koju jõudsime ja siis oli nii hea kambakesi keras soojas toas istuda, kuuma kakaod juua ja sulanud šhokolaadis vahukomme keerutada, ja lasta end Mišal ja karul end pisarateni naerutada. Seni kuni oli aeg hambaid pesta ja teki alla pugeda.

Unejutuaeg 🙂