Koolivaheaja alguses, käisime terve perega Riia loomaaias. Ma ei ole veel Tallinna loomaaias käinud, kuid räägitakse, et see on väiksem, kui Riias. Tallinna Loomaaias ei ole praegu kaelkirjakuid, kuid Tallinnas pidi olema Jääkaru maja parem ja uhkem olema. Võib olla sel suvel saab ka Tallinnas loomaaias sel suvel ära käia.
Kui mina mõtlesin, et Jääkaru on üleni valge, siis sellel siin oli tagumik must.
Peale loomaaeda, sõitsime mere äärest, sinka vonka ööbimiskohta. Selline, puhas, mugav, ja rõduga tuba. Tegime ise koha peal õhtu ja hommikusöögi. Õues oli väike mänguväljak, ja pisut kaugemal ka pood. Meie sinna ei läinud, vanemad käisid. Ma saan aru küll, miks räägitakse, et peaksime koolis õppima eelistatult vene keelt💚 Mitte ööd ega mütsi ei saanud sealsete jutust aru. Üritasin kasutada Google translate, aga väga kummaline jutt, tuli kokku 😃
Meie peatuskoht oli selline.
Parkla, sissepääs.Sisehoov
Järgmisel päeval käisime Jurmala veepargis. Väga vinge. Esivanematele, meeldis väga merebassein, kus vahepeal lained oli, mille kohal klaasist aknad ja ääres lamamistoolid, hästi madal vesi, kus väikeveli ise ka solberdada sai.
Mulle meeldisid need liulaskmise torud. Lasin koos sugulase ja oma esivanemaga. Väga äge oli käia ja näha ka väljaspoole Eestimaad.
Pühapäeva hommikul, pakkisime kotid, lapsed ja vankri autosse, tankisime paagi täis ja asusime sõprade perega teele. Sihtkohaks esialgu Läti piir, sealt edasi Riia loomaaed.
See esimene marsruut polnud kõige hullem. Lapsed jutustasid üksteisele lugusid, lugesime raamatut, tegime beebile tola ja aeg möödus lennates. Piiri ületades, käisime läbi Alko1000, aga kujutage ette – ne gramm alkot ei ostnud 😂 lihtsalt tutvumise mõttes oli vaja peale visata oma pilk, et milline see koht on, kus väidetavalt eestlased kärude kaupa omale kangemat koju veavad. Aga täheldada võib, et näiteks jätsi hinnad on ka soodsamad, kui mõnes poes siin meitel 😂
Järgmine vahepeatus oli meil mingis tanklas. Käisime vetsus. Huhh. Bistroo poolne wc, pani nina krimpsutama. Oli küll puhas, ja värki aga kemikaali lõhn, oli vänge. See wc, mis oli tankla poolel, oli korras, ja ei olnud ka ninale väga tappev. Ostsime kohvi, tahtsime hot dogi, paraku, pidid mõned meist leppima kana- ananassi võikuga. Mainin, ära, et väga väga maitsev ja toekas kõhutäis oli. 😊
Klienditeenindus oli hea. Arvata oli, et eesti keelega midagi ei tee, kompromissina suhtlesime inglise keeles ja kui lahkuma hakkasime, meesteenindaja, tuletas meelde, puhtas eesti keeles, et lätlastel EI OLE kuute varvast 😂
Järgmine peatus oli Riia Loomaaed. Riia loomaaed on võrreldes Tallinna loomaaiaga tõepoolest küll kompaktsem, aga ilusam ja kuidagi looduslikum ka. Ja põnevam ja vist ka liigirikkam? Igatahes – me olime positiivselt üllatunud Riia loomaaia troopikamaja on sissepääsust väljapääsuni üliäge. Igatahes on seal meeletult igasuguseid konni, mõned VÄGA prisked maod ja siis terve eraldi toatäis putukaid ja mutukaid. Meie lastel on suur putukavaimustus, aga seda ainult turvaliselt kauguselt, st. nad hirmsasti kardavad kõiksugu “tundmatuid lendavaid objekte” (võin nende emana kinnitada, et see on äärmiselt tüütu), aga kui nad on turvaliselt klaasi taga, on see kõige huvitavam asi nende jaoks üleüldse. Näiteks on seal suur terraarium, kus saab jälgida tuhandete sipelgate teekonda “metsast koju” – saab vaadata, mismoodi nad toovad kaugelt-kaugelt mööda puuoksi lehetükikesi oma pessa. Pesast on tehtud läbilõige, nii et kogu nende töökas tegutsemine on ülihästi näha. Samuti on troopikamajas eraldi tuba, kus valgustuseks on (ilmselt ööloomade silmi mittehäiriv) sinakas valgus ja nii saab seal ööpimeduses tegutseda armastavate loomakeste elu põnevusega jälgida. Konnaterraariumi konnamäng “mitu konna leiad?” on äärmiselt meelelahutuslik. Et emake loodus on teadupärast täiesti hämmastavalt geniaalne, on konnakestel (ja putukatel nagu raagritsikad – KUIDAS SEE VÕIMALIK ON?) täiesti uskumatu võime ka tibatillukesel alal suurepäraselt kamofleeruda. Ja see hetk kui silm lõpuks esialgu tühjana näinud terraariumis kümmekond suurt ja prisket konna avastab – hindamatu.
Jõehobud 🙂
Uudistamas kaelkirjakuid. Rempsi poolt äge suvemüts, ja kollased mugavad retuusid.
Järgmine peatus oli majutuskoht. Ööbimise seisukohast- broneerisime booking.com kaudu ja piltidel paistis hinna ja kvaliteedi suhe vägagi hästi paigas olevat (maksime oma kahe apartmendi eest umbes 106 €) ja ka kohale jõudes ei pidanud me pettuma. Parkimine ja WiFi on tasuta, ja apartment oli suur ja meile paras. Ei ole küll mingisugune sisekujunduslik tippsaavutus ega meeletu luksus, aga igatahes väga puhas ja kena. Võib ööbida küll.
Järgmisel hommikul suundusime Veekeskus Livu Akvaparks (Livu – Liivi), mis on suurimaid ja kaasaegsemaid veeparke Baltikumis. Kogu keskuse pindala on 11 000 ruutmeetrit ja külastajatele avatud ligi 40 atraktsiooni. Jurmala veepargis asub ka Euroopa suurimaks peetav liutoru – Tornado Lasens. Ühtkokku on veekeskuses 7 erineva pikkusega veetoru. Lastebasseinid ja kapten Granti laev, mis pakub meeleolukat lõbutsemist kõige pisematele. Külastusaeg kuni 4 tundi.
Lastega reisimiseks tõesti ideaalne koht, eriti suvel, aga muul ajalgi. Ei ole Eestist nii kaugel, palju võimalusi kohale saamiseks ja tegevusi igale vanusele. Meie jäime igatahes reisiga väga rahule ja lapsed ka kindlasti. Ja kui koju jõudes oli esimene emotsioon, et issand, ma olen niiiiii väsinud ja ei lähe enam mitte kunagi kuskile, siis praegu tunnen ma hoopis põnevust meie suure seikluse üle, mis suvel tulemas. Nagu üks sõber ütles, siis reisimine lastega on tõesti nagu igapäevaelu – keeruline, kuid päeva lõpuks seda väärt! 😀
