Just täpselt, juba postituse pealkiri ütleb kõik.  Tänane päev on midagi sellist, milles lihtsalt tuleb hoog maha võtta ja tänada kogu maailma selles eest, mis on mul olemas. Näiteks, mul on armastus, ja mul on perekond. Minu perekond, sealhulgas, minu vanemad, minu sugulased, minu lapsed, minu abikaasa. Mul on kodu, mul on tervis ja see kõik ongi õnn.

Mul on tänasel päeval olla põhjust tänulik, et mu esivanem sai haiglast välja, ja see probleem, mis tal oli, polnudki paha, kui algselt arvatud. Mul on põhjust olla tänulik, et ta operatsioon läks hästi ja et temaga on kõik korras. Mul on õigus olla tänulik teistele pereliikmetele, kes said aru, et mure esivanema tervise pärast, mõjutas mind ja nende igapäevast elu.Tänulik, selle eest, et pisike põnn magas neil päevil, kui haiglas esivanemat vaatamas käisime, rahulikult ja süstis esivanemasse oma rahuliku olemuse ja aeg ajalt naeratava, muutuvate näoilmetega rõõmu ja tröösti. Meil on õigus olla tänulik, eilsele rehvivahetuse tiimile.  Ja üleüldse olen ma tänulik, et universum aeg ajalt saadab mu teele raskemaid katsumusi, et pöörata tähelepanu pseudoprobleemidelt õigetele prioriteetidele. Ma olen tänulik, neile inimestele, kes meie ümber on ka rasketel aegadel, mitte vaid siis kui meil kõigil klemm kõrvuni 😀

Ma olen tänulik inimestele, kes võtavad vaevaks teha üllatusi ja kingitusi, ka siis,  kui ei ole kingisaajal sünnipäeva või muud tähtpäeva. See, kehtib ka kusjuures lillede kohta 🙂  Rääkides kingitustest – mu hea sõbranna, osales Vikipesa korraldatud loosis, mille võiduna loositi välja lõvi tähtkujus sündinud beebidele, tähtkuju loomaga nõude komplekt ( tass, taldrik, kauss ja lusikas) koos nime ja kuupäevaga. Me sõbranna võitis selle komplekti, mõeldes mu pisipojale. Ja et üllatus oleks suurem, palus ta Vikipesal ka ülejäänud meie pere lapsi rõõmustada uhke üllatusega. Igale ühele nende nimega  tass, taldrik ja kauss. Aga loom oli mitte tähtkujust, vaid loomaasta, mil laps sündis. Ja ausõna, see on väga võimas kingitus.

Ja lilled – mulle saadeti lilled ühe kolleegi poolt, lihtsalt niisama – pärast seda, kui olin andnud nõu teraapia hobuse valikul ja suunanud ta sugulashinge Eestis ühe parimana tuntud ratsutamisterapeudi poole. Hetkel, ma ju ise seda tööd teha ei saa.  ja lihtsalt nende edasise koostöö lepingu allkirjastamise eest, saadeti mulle 12 kollast roosi ja karp lemmik komme. Jep, kommidega peaks piiri pidama, sest muidu on varsti talvevorm – ümmargune – käeulatuses 😉  Aga lilled, no neid ma võiksin ikka iga päev saada.

Ahjaa, ma olen tänulik ka inimestele, kes aitavad mul aidata organiseerida. Kaasa mõelda. Ja ma saan olla nagu planeet, ümbritsevate muude sateliitidega, kellega koostöö sujub. Hetkel, me organiseerime üht 10. ndat pulma aastapäeva puhul “üht asja” 😀 Ja peagi tulemas ju veel vanema plika ja noorima plika sünnipäev. Beebi minisünnipäev – 3 kuud 🙂 ja igasugu muud põnevust. Ilm veel mõnus sügisene, aga tahaks nagu … piparkooke tegema hakata 🙂

Aga selle asemel, hakkame hoopis koolivaheaja otsi kokku tõmbama. Tegime graafiku, et kuidas korda saada pisut lohisema hakanud õppimistulemused, loeme kohustuslikku kirjandust ja teeme ettevalmistusi, märkmete näol, et hiljem klassikaaslaste ees jutuvestmine sujuvamalt ja ladusamalt läheks. Ma muideks olen tänulik laste Eestikeele ja Kirjanduse õpetajale, sest tema poolt antud tunnid, on üks nende lemmikumaid tunde. Nii, et juba nende tundide põhjal, on lastel põhjust oodata algavat õppeveerandit. Aga ma ei tea, kuidas nemad. Mina küll ootan.

Vahel, kui ma vaatan seda õppekava, või nende raamatuid, kuidas peaks vastama, siis meenub oma kooliaeg. Võeh, ma ei tea – õpetajad olid toredad, ma isegi mäletan nende nimesid, välimust, aga see on ka kõik. Kõik, mis jäi klassiruumist väljaspoole ja õpetaja silme alt välja, meenub mulle vaid ulmelise väljatrükina draamapõnevikust. Osalt, ma tänan tolleaegseid inimesi, kellega mul oli au kokku puutuda ja kes “abistasid” lahkelt mu paksu naha selga kasvatamisel. Tunnustan, saite hästi hakkama. Kes lugema juhtub ja võib olla ennast ära tunneb. Aitähh- aitähh 🙂 Ja tänu neile, ( ilma sarkasmi ja irooniata), ma tean täpselt, mis tunne on lastel, kui nad kooli emotsioone jagavad. Õnneks, neil selliseid asju koolis ei toimu, mis tekitaks neil tahtmise “pause, peatükkide vahele” tekitada.  Mul oli neid “pause, peatükkide vahel” mitmeid.  Viimased aastad koolis minu meelest oligi üks paras suur paus, mille vältel ma keeldusin klassi ette tahvli juurde etlema, lugema, vastama, kritseldama minemast ja lasin endale südamerahuga ühtesid-kahtesid, kirjutada. Praegu ma mõtlen, et poleks pidanud laskma endaga nii käituda. Ja olekski pidanud kõik ülbitsejad xxxxxxxx ( roppsõna) 😛 saatma. Aga ma tänan, teid kõiki, siiski, sest kogemus oli selline, mis jäi meelde. Ja noh, et ega kõik polnudki paha ja nõme, oli ka helgeid ja lõbusaid aegu. Ja ma olen nende helgete ja lõbusate helesiniste hetkede eest praegu palju rohkem tänulik. Olen tänulik, et mõlemad hetked meeles on – aitavad paremini elus sihte seada.

Esivanem, tuli ka kaugelt Valgamaalt lõpuks vanemale poisile sünnipäevale. Tõid kooki ja rääkisime niisama kohvi taga juttu, vaatasime pilte. Väiksematele on suurepärane mälu, nad võivad ja suudavad ka mitme aastataguste piltide järgi jutustada, mis tol päeval toimus, mis kellegil seljas oli, kes mida ja kus ütles. Nii vahva.  Nii kahju, et neid nii harva näha saab. Iganädalane helistamine pole ikka see. Muidugi nalja eks ole peab ka saama. Rääkis siis esivanem, et nemad olid eile telekast mingit jutusaadet vaadanud, kui järsku hüppas teleka ekraanile kiri, et vaadatav saade ei vasta vanusele. 🙂  Eksole – venekanaleid ja muusikat ja loodust telekas näitab ja midagi muud mitte 😀 Et kas eesti kanalite saated ei vasta  vanusele 50 ja + ? 😀  Ma olen tänulik, et meil pole Viasat, vaid hea teeninduse ja suhtluskultuuriga Telia 🙂

Täna on suurepärane reede. Lapsed on noortekeskuses, juhendajate käe all mängimas, meisterdamas. Beebi magab. Tööasjad tehtud, tuba kraamitud. Ma olen tänulik, et täna on nii tegus päev…külaliste ja koduste tööde, rahu ja vaikuse päev. Käisime ka jalutamas. Seni käime, kuni päike paistab ja helesinist taevast näha. Saab värsket õhku kontidesse ja liikumist lihastesse. Tänased 10 000 sammu igatahes auga maha kõnnitud 🙂  Super. Võib olla vormini – ümmargune- võtab nii vähe rohkem aega.

Toidust ma räägin ka natuke 🙂 ma olen tänulik, et olen avastanud enda jaoks seened. Mhmh, ma söön ainult seeni, mis on esivanema poolt purki marineeritud….. ja viisakuse poolest ka seenekastet aga seda ka AINULT esivanema poolt. Seened mind siiani ei köitnud.  Lapsi ei köida siiani.  Aga…üks päev nägin kuskil seenekastme retsepti ja mõtlesin, et nohh ostan need seened ja proovin…No tänaseks oleme kaks päeva õhtusöögiks seeni söönud 😀 Esimesel päeval oli seenewok ( seened, liha, erivärvi paprikad ja sibul) ja teisel päeval makaronid singiga singi-seene kastmes ( kastmes siis  lisaks paprikas ja sibul). Päris hea. Täna tegime kana-seene pitsat, lisandiks palju paprika,tomati ja sibula segu, varjamaks seenelisandeid 😀  Ärge kartke uuendusi ja katsetusi ja omaloodud retsepte.