Sildiarhiiv: Vaim

Kohtumine Kukulinna mõisa vaimuga.

Täna on esimene koolivaheaja päev. Kes meist hommikul osanuks arvata, millised seikluslikud kohtumised võivad osaks veel saada. Igatahes peale hommikusööki paistis aknast nii mõnusalt soe päike sisse, et toas passimine näis nii pläss olevat. Läksime jalutama. Kukulinna mõisa alleele. Pakkisin kaasa seljakoti soojema kampsiku, teekruuside, tee ja mõningaste hommikul ahjust välja vupsanud kreemisaiakestega.

Täna võib ilma naljata öelda, et meil oli au kohtuda Kukulinna mõisa vaimuga, kes keskpäeva jalutuskäiku lehtedest krabiseval alleel tegi. Võib isegi eeldada, et ta viibis meiega kogu see aeg koos, ka siis kui kuuma teed jõime, saiakest mugisime või jalgu üle roheliste sammaldunud kivide kõlgutasime või ühed meist aia äärest ( meie poolt) varandust otsisid ( tõeline aare – mitu kuldmünti, ehtsast shokolaadist. Tumedast. Sellest parimast😉

Kukulinna mõisa vaim on üks heasüdamlikumaid ja imelise vaibiga olend, kes kellegile kurja ei soovi. Vaid, kes hoiab oma kodu juba aastatuhandeid ja eeldab, et külalised on tema kodus kenad, ei lagastaks ega kuritarvitaks osutatud külalislahkust.

Kukulinna mõisa allee on praegu lihtsalt imeline. Erinevates toonides värvid, kui selili samblas lebada ja pilk puulatvades, võib kergesti uneloor silmi katta ja sosistatakse kõrvu mõisa aegseid helisid ja saadetakse nägemusi mõisa elanikest hiilgeaegadel ja hilistemate perioodide katkendeid.

Kes nii teravaid elamusi ei soovi, ei kuule ega näe neid nagunii. Kuid mõnusaks jalutuskäik sel pisikesel muistsel alleel on lubatud. Pisikese närvikõdi saab juba kollastest siltidest, mis annavad teada ohtlikest puudest, mis võivad ootamatutel hetkedel murduda.