Eile õhtul, hoiatati internetis, tugeva tuule ja halveneva ilmastikuolude eest. Soovitati lausa esimese lume hirmus autod koju seisma jätta ja liigelda ühistranspordiga. Nii absurdselt, kui see kõlab….elu käib ka väljaspool Tallinna linna ja liiklemiseks on vaja oma transporti. Tuleb olla lihtsalt tark, jälgida ilmateadet ja eelnevalt oma auto hooldada ja teostada rehvivahetus, et …esimene lume tulek, ootamatusest ei sunniks autot koju jätma.
Meie hommik algas täna tasa ja targu. Ärkasime rahulikult ja toimetasime hommikusöögiga. Puder võisilmaga, võileib ja keedumuna ja kellele tema lemmik jook – kohv, tee või piim. Liitusime eile Fitlapiga ( juma teab mitmendat korda, aga sel korral ootan suuremat õnnestumis % kui eelnevatel kordadel. Usun, et teadmised veresuhkrust ja toitumispäevikust, aitavad ennast ja peret distsiplineerida. Ja ennast distsiplineerib, kui ka toidu korrad üles tähendad, sest nii näed, mis “jama”, endale päeva ajal ja õhtul teleka ees sisse ajad 😀
Täna muidugi tegime kohe ka patutoidukorra, sest meie kõige pisemal 
on täna minisünnipäev. Ja tellisime juba kuu alguses varakult tänaseks päevaks sefiiri kohupiimatordi ( Tüse tort ja Krõnksus Kringel). Mis muidugi maitses mega- hea, nagu alati. Sel korral, muidugi juhtus väike näpukas sünnipäeva lapse nimega, aga ega see, siis ju tordi maitset ja tänase päeva melu ei riku.
Soovitan oma lapse, või iseenda tähtpäevale, tellida just sealt maitsev tort, kringel või hoopis pöörduda eritellimuse soovi järgi maitsev küpsetis tellida.
Tordi me võtsime muidugi hommikul vanemate koju kaasa, ega siis nii uhket torti väikese seltskonnaga lahendada saa 🙂 Sõitsime sinna poole, siis oli huvitav ka ilmastiku olusid jälgida. Meie kandis, tibutas kergelt vihma, umbes poole maa pealt hakkas sadama lörtsi ja enam vähem vanavanemate väravast sisse sõites, hakkas langema laiade rätsakatena lund. Hiljem koju tagasi jõudes, oli maas päris arvestatav lumekiht. Ehk siis täna 27. oktoober oli see päev, kus maha sadas päris esimene valge lumi. Värviline sügis andis teatepulga edasi külmale ja loodetavasti ka lumerohkele valgele talvele.
Praegu, muidugi pole eriti külm. Aga lapsed otsisid ise vabatahtlikult talvemütsid, paksud püksid, sokid, kindad ja riietusid vastavalt ilmastikuoludele vabatahtlikult. Minu rolliks jäi, suu ammuli ( lõug vastu põrandat 🙂 ) nende tegutsemist jälgida. Muidu ikka on tavaline teema “Ma ei leia,….”, “Ma ei tea, kus….”, Täna oli aga vaikus ja üksmeeles tegutsemine nagu puhas spioonide tiimitöö 😀 Esimene lumi sai sisse õnnistatud: Esimene lumememm, ja taat ja paar vesist lumeinglit 🙂 natuke lumepallisõda ja kraevahele topitud lund 🙂 Kui praegu aknast välja vaatan, siis….. homme tuleb väänikutele lumelabidas pihku torgata ja käsk kätte, auto välja kaevamiseks anda 😀
Pärast vaatasime kes telekast tulevat multifilmi, kes vaatas aknast väljas langevat lund ja kerkivaid lumememmesid. Käisime soojas vannis, sõime pitsat ja jõime limpsi peale. Ühe tuttu jäänud vääniku korjasin põrandalt ja teisedki lasid end rahumeelselt voodisse suunata.
Praegu istun akna all, lonksan oma jõhvika mahla ja naudin oma kirjatööde lõpetamist. Oi, kuidas mulle meeldib lumi, lumesadu, ja sellega tekkiv vaikne rahulolev tunne. Kui nüüd läheb külmaks, siis tekib ka härmatis ja jääpurikad ja selline kerge härmatis akendele, mis oleks justkui kellegi väga peene kunstniku kätetöö. Selle karguse ja värskuse ajal on nii mõnus toas mähituna pleedi kuskil lemmiknurgas nokitseda, raamatut lugeda, või ninad beebiga kohakuti jutustada ja jälgida teise näoilmeid. Tuppa tulevatele väänikutele sooja teed, kuumi pannkooke moosiga õhtusöögiks pakkuda. Varsti tulevad ettevalmistused jõuludeks – piparkoogid, kaneelisaiad jne.
Minu meelest üks väga tore, rahulik ja helgete mõtete päev oli täna.
Usun , et homme ka 😉