• Vooremaa

Corona de Vil

Corona De Vil on minu meelest üks ajast ja arust tegelane. Nelja päeva pärast saabub see päev, kus esimest korda me riigis eriolukord kehtestati ja kogu riik lukku keerati. Sel korral on Made -in chinal aga kestvust rohkem, kui mõnel teisel toodangul, mis made in china. Mõni saabas, tehnikavidin või riidehilp.

Corona time ei oleks ilmselt nii hull ega väsitav või stressitekitav, kui valitsus suudaks ära otsustada, mis on need piirangud millega võiks proovida takistada nohu-köha ja palaviku levikut. Tegelikult on selle viiruse juures ju üks positiivne külg – kui Corona de Vil siia riiki saabus, pakkis tavapärane gripp, külmetus jm viirushaigused end kokku ja lahkusid teadmata suunas.

Kui külmetushaigust ennetas soojalt riidesse panek, grippi vaktsineerimine ja muud haigused olid ennetatavad, siis Corona de Vil on selline tegelane, keda saab vältida, kui pesed oma käsi ja hoiad näo ees riidest maski. Kui selle oled kord omale saanud, siis ravi sel pole – kuid leevendada saad külmetusravi vahenditega ( kuum tee, köharohi ja palavikualandajad). Nii vähemalt väidetakse. Ennetada saab vaktsiiniga, kuid mille jõudmine rahvani on omaette teema ja enamik inimesi ei ole huvitatud paari kuuga valmis klopitud vaktsiini keresse torkama.

Riigipoolsed lükked Corona de Vili kontrolli alla saada, on nagu lapsevanema käitumine kes on lasknud jõmpsikal üle pea kasvada, ning tema tegemiste üle enam võimu ei oma. Arvates, et laome kõrvalseisjale peale käske -keele ja piiranguid, mida ülepäeva muidugi muutuvad – on ilmselge, et ka kõrvalseisjates tekib väsimust ja trots selliselt käituva lapsevanema vastu, rääkimata vimmast jõmpsika vastu, kel näib ümbritsevatest reeglitest savi olevat. Alguses lihtsalt jonnakas ja tüütu jõmpsikas areneb, kasvab ja mugandub vastavalt oludele. Ja näitab oma vanemaile keskmist sõrma, keerab klapid pähe ja käib – teeb mis pähe tuleb. Strateegiat on vaja – paraku eelmise valitsuse strateegia käesolevale lapsevanemale ei sobinud ja nüüd me siis näeme tulemust pöörastele piirangutele, mille põhjalikkuses või toimivuses reaalselt kahelda võib.

Kuigi jah on nõme, et piiranguid tuleb kui Vändrast saelaudu, ning inimesed peavad üle päeva mugandama end kehtestatud olukorrale. Väldime teisi kontakte ja saame tasuks selle, et oleme kodus nelja seina vahel ( meil on kodus 2. klass, 6.klass ja 7. klass ning lasteaia sõime ja viimaserühma esindaja) ja siis see ühes isikus kokk, koristaja, õpetaja, kasvataja, ja siis veel logistik, kes jagab vastavalt vajadusele ühte arvutit kogu kambale ja tarib poest või tellib Selveri poe koju. Ja see aeg, mis vabalt veel üle jääb tuleb sisustada tegemistega – mis ka vorsti leivale toob. Ja kui tahad lugeda raamatut siis teeb hoopis kalli Unemati. Ehk siis nagu nelja seina vahel ennast piirata on hirmus tore küll aga ausalt ehk – äkki tuleks kehtestada karmimad piirangud hoopis neile, kellel neist piirangutest senini suvasavi olnud on ja õela Corona de Viliga mingit kohutavat salaplaani hauvad.