• Vooremaa

Kes suudab kõige kauem üleval täna olla? Võidupüha tähistamine ja ajaloolised meenutused.

Kui küsida täna mõne lapse käest, et mis päev täna on või mida me tähistame, siis mida põlvkond edasi, seda rohkem tuleb vastuseks, et täna on jaanipäev. Sattusin eile lugema Eestlaste suur vabadusvõitlus ja järjepidevus siit https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2016/03/Eestlaste-suur-vabadusv%C3%B5itlus-j%C3%A4rjepidevus-ja-kordumine-Eesti-ajaloom%C3%A4lus.pdf

ja leidsin sellise olulise tsitaadi

aastal teatas president Päts oma võidupüha
läkituses: “Iseseisvuse võitlus oli Eesti suurim rahvuslik ühisakt. 23. juunil, Võidupühal,
pühitseme Eesti rahva liitumist rahvuseks, ühise tahte tagasitulekut, Eesti rahva moraalset
uuestikujunemist, mis sai alguse Vabadussõjas.” (Päts 1936, 2.) Väga leidlikult jaanipäeva eel tähistatav võidupüha liitus eestlaste traditsioonilise suvepühaga, millele aitas veelgi kaasa uus tava süüdata võidutule tõrvik, mida kanti laiali üle Eesti ja millega süüdati järgmisel päeval jaanitule lõkked. Sellega loodeti panna alus uuele rahvuslikule rituaalile, nagu tunnistab 1937. aastal üks võidupüha korraldajatest Leo Kalmet: “Põline jaanitulede
põletamine ja vastselt loodud võidutulede süütamise tseremoonia on kõigi eelduste kohaselt nagu loodud ühte sulama suureks, ilusaks, avara sisuga rahvuslikuks traditsiooniks.” (Kalmet 1937, 23.) Nagu juba eespool nägime, pidid uus tähtpäev ja sellega seotud rituaalid muutuma üheks noorsoo ajaloonägemuse tähtsamaks innustajaks ja kujundajaks.

Võidupüha on riigipüha, mida peetakse 23 juunil alates aastast 1934 ja tähistatakse Eesti võitu Võnnu lahingus Landesveeri üle 23. juuni 1919 aastal ja see on ka “eestlaste kõigi aegade võitude ja võitluste mälestuspäev, meenutamaks Lembitu  päevil alanud lakkamatut võitlust eesti rahva olemasolu ja poliitilise vabaduse eest.” (Eesti Vabariigi valitsuse otsusest 1934).Võidupüha on eraisikutele kohustuslik lipuheiskamise päev. Võidupüha tähistamine on tseremoniaalselt seotud Jaanipäeva tähistamisega 24. juunil.

Jaanipäev on 24 juunil tähistatav püha. 24. juunile eelnevat  päeva nimetatakse jaanilaupäevaks ja nendevahelist ööd jaaniööks, seda tähistatakse Eestis, Lätis ja põhjamaades Jaanituledega.

Jaaniõhtut ja -ööd tähistatakse Eestis laialdaselt jaanituledega, millel on sümboolne seos pööripäeva ja päikese kõrgseisuga. Sel puhul on kombeks korraldada nii rahvapidusid kui ka tähistada püha sõprade ja tuttavate keskel väiksemate lõkkeõhtute või grillimisega koduaias või looduses. Tänapäevalgi on jaanipäev eestlaste jaoks üks aasta tähtsamaid pühi, mida ka välismaal viibides teistest sagedamini tähistatakse.

Meie otsustasime täna olla niikaua üleval, kui me suudame. Käime ujumas seni, kuni julgeme. Grillime koos sõpradega ja oleme lihtsalt niisama. Loomulikult ei pääsenud me jaanilaupäevale kohasele äiksemürinast ja vihmasabinast – aga see oligi piges nagu boonuseks – sai õhu värskeks ja hingatavaks. Kõik olid sellest põrgupalavusest nagunii juba nii väsinud, et rahumeeli istusime väljas ja pisemad tantsisid vihmakäes rõõmu vihmatantsu 🙂 Me tegime grill-lõket, ehk siis peale grillimist tekitasime grillil väikese lõkke- leegi, mis grilli puhtaks tegi ja looduskeskkonda säästis.

Keskööl käisime ujumas, sadamas leegitses jaanituli ja järvel olid vist kõikvõimalikud tiivulised putukad tulnud värskust hingama. Peale meie nautisid vihmavärskust ja rannatühjust ka mõned kohalikud, kes olid tulnud päikeseloojangut imetlema ja sumedat suveööd nautima. Kaugemal võttis võimust juba väike udu ja kaldaäär oli lõkkeid täis. Külavahel tekitas pisikest tuska, see, et ilmselt loobiti oma lõkkeisse kõike muud ka mis vähegi põles, mõne lõkke suits oli lausa potipõhja sinine ja haises kui tökat. Ei mingit keskkonna armastust 🙁