• Vooremaa
Blogi
Kodused vihmasaju tegemised. Kui ilm on selline, et koer ka õue minna ei taha.

Kodused vihmasaju tegemised. Kui ilm on selline, et koer ka õue minna ei taha.

Juhtus nii, et teatud asjaoludel võtsin oma koolieeliku lapse kahenädala jagu tagasi lasteaiast ära. Tont teab, kas hakkas närvi ajama sealne mõtteviis, et lasteaed on koduse ( sh kodus töötava ja distantsõpetava) lapsevanema mugavus või et kummaline reegel, et lasteaed otsustab kes võib tulla lasteaeda või kes mitte. Või hoopis see, et kuidas leiutati põhjuseid, miks lapsevanem peab poole päeva pealt lapsele järgi tulema.

Iga teine lapsevanem, kes ühte sellist seika juhtus pealt kuulma minu telefonivestlusest, imestas ja küsis, et oot kas päriselt sai ta ikka õieti aru. Tema jaoks oli see naljakas ja mõistetamatu, kuidas lasteaia õppealajuhataja kõnemaneer rääkijale endale vist normaalne tundus.

Igaljuhul pärast nädalast jama, sattusin ma ise hambaharsti manu ja pärast mitme tuimestava süsti lahtumist igemest ning taastuva hambavalu valutorkeid tundes olin ma väga suurt pahameelt täis, leides oma telefonist taaskordse sõnumin, mis algas sõnadega “Tulge oma lapsele järgi…” Ausalt – mida kõike selline suhtumine lapsega teeb, kes näeb, et teda justkui lasteaeda ei taheta. Seega siis teavitasin neid, et mulle jamast aitab ja kooli eelik rohkem lasteaeda ei tule. Puhkab ühe kuu kauem ja õpime lihtsalt kodus.

Lisaks siis päris palju vaba aega, mida näiteks ponide seltsis veeta. Või rattaga sõita või hoopis raamatut lugeda või joonistada, maalida või jutukivikestega jutte vesta.

Tänase päeva teemaks oli veekogud Eestis ja pinnamoe kaardi uurimine. Meisterdasime omanäolise maakaardi, mis sisaldas kohaliku piirkonna veekogusid. Vaatlesime jahisadama piltidelt erinevaid veesõidukeid ning googeldasime veealust maailma.

Tuletasime meelde, millest toituvad kalad ja millised need kohalikud kalad üldse välja näevad. Miks ei ole järvevesi soolane ja kas seda vett tohib juua?

Kokkuvõttes saime teada, miks kalad ei upu ning milleks on neil vaja lõpuseid. Vaatasime pilte, millised kalad elavad Saadjärves, millised teistes veekogudes. Värvisime, lõikasime, maalisime kalu …munakarpidesse, mis tekitas pildist kolmemõõtmelise ja üsna illusioonilise valguses murduva ja muutuva pildi – ( sõltub kust nurgast vaadata) pilti liigutada.

Homme on plaan vaadata multikat kalapoeg Nemost ja uurida lähemalt, mis asi on korall, kus asuvad palmisaared ja kuidas meisterdada kodustest vahenditest purjekat. Uurimustööna jäi “koduseks tööks” suurematega koos teha loovtöö kui sügav on Saadjärv kõige sügavamas kohas. Ning see sügavuse mõõt läbida autoga, jalgrattaga, kõndides.

Samal ajal, kui meie õppisime kalu ja järveelu, istus suur poiss laua taga ja vehkis oma klassi lõpetamiseks vajalikku referaati. Pühapäeval juba esitamise tähtaeg 😀 Ega see kohaliku kihelkonna rüütlimõistate ajalugu polegi teab mis kerge ja lihtne teema ja selle töö juures on nähtud juba vihapisaraid kui ka ärritust, et nii palju materjali peab läbi lugema ja töötama. Aga mis sa hing teed, kui peaaegu viimasele minutile need paranduse tööd jäetud. Peaasi, et korrektselt tehtud ja õigeaegselt esitatud saab.

Samal ajal lõpetas plika igavusest rahvapärimusjuttude kogumise ja alustas nende järjestamisega wordi dokumendis. Sellest on plaanis luua üks korralik loometöö baas, ülejärgmiseks õppeaastaks ja aasta kokkuvõtva loometööks.

Kavand ühele kohalikule kohapärimusele.

Jõudsime järelduseni, et vihmased ilmad on head tubaste tegevuste jaoks. Ja neidki on vahel vaja, et esitada ära poolikud või tegemata tööd. Vedeleda sooja teki sees ja vaadata telerit või lugeda koos head raamatut.

Kuulata kuidas aknaplekil rabistab vihm ja õues ulub tuul, me valgel laual rätiku all palav leib….- Siin päikesepoolsest kodus on alati soe, homsed asjad siin ei loe….meil siin toas on armastus moes 😀 ( las seal õues kõrvus vilistab tuul)