• Vooremaa
Puhkusejutud
Laadime patareisid. Soo puhkemaja

Laadime patareisid. Soo puhkemaja

Eilsel laupäeval oli pikal planeeritud endale üks vaba päev, külastamaks Elva suvekodukohvikuid, mis sealkandiks muutunud populaarseks suve traditsiooniks. Rahulik loodus, matkarajad, madalad majad ja puhaste järvedega pisut unine linnake muutub igas juulikuus natuke elavamaks kui head naabrid avavad oma hoobid erinevate heade ja paremate mõtete ja maitsetega oma hoovid. Eile aga läks kuidagi nii, et troopilise palavuse tõttu ja “terava” päikese mõjutustel muutusid plaanid niivõrd, et kukkus see päev sootuks teistsugune välja.

Esiteks me käisime hoopis maal vanaema juures, viies oma pere noorima piiga sinna. Loomulikult sai raamatukogus oma suvelugemise raamatute riiulisse paar head menukit juurde võetud.

Ning väikse poisiga liikusime edasi kohaliku järve äärde veemõnusid nautima. Avastasime enda jaoks uudsel viisil väikeste kalakeste toitmise – kui kurjad parmud sai laksaki!laksaki turjal maha löödud, tulid uimased tegelased veepinnale söödaks asetada. Ei pidanud kaua ootama, et lupsti ja lupsti tulid kalakesed maiuspala järgi. Oi neid kilkeid ja naeruhõikeid.

Mõnus rannake, mis on liivane. Vesi puhas, väga soe. Ja ujujad tulevad- lähevad ja hoolimata väiksest supluskohast mahuvad kõik kenasti.

Pärast vanaema juures käimist, sattusin oma lapsepõlveradadele. Oma vanaema endisesse elukohta, kus lapsena enamuse oma lapsepõlve aastad meelsasti veetsin. Tundes vastupandamatut soovi näha ja meenutada, sõitsin mõned kilomeetrid tuttaval kruusasel rajal. Majad nagu majad ikka, välisilme suuresti muutumatu, kuid uutel peremeestel oma nägemus, mis minu maitse järgi liiga….ekstravagantne. Pani mõtlema sugulussuhete peale ning juurdlema, kuidas inimesed on sotsiaalsed inimesed, vajades enda ümber perekonda ja sugulussidemeid omavaid inimesi. Väga kurb, kui rumalate minevikuvigade tõttu sugulased omavahel ei suhtle või lepitust ei otsi. Lihtsalt mingisest jonnist võetakse ära võimalus hoidmaks sidet erinevate põlvkondade vahel ja eirates täiesti oma esivanemate soovi. Igatahes omamoodi patareide laadimine see oli siiski.

Samamoodi laadisime patareisid kodus, kus meie vahvate ülemiste naabrite naispoolel oli üleeile sünnipäev. Eile päeval siis pidasime õues maha väikese istumise ja lastes mudilastel õues joosta, mängida. Tuli meelde naljakas seik, kus tegelikult ka eelmisel õhtul olime sama seltskonnaga õhtul õues, lapsed jooksid mänguväljakul hõisates ja rõõmustades, et õhus rohkem kergust ja jahedust nahka paitamas. Käisime üsna hilja ka tegelikult veel ujumas. Igatahes, me maja üks kodanik oli kirjutanud selle peale avalikku kodukonna gruppi kirjutise, kus manitses lapsevanemaid veenduma, et kus nende lapsed on ja tuletas meelde, et kell 23 algab öörahu😀 Ausalt, ma ei mõista endiselt inimesi, kes postitavad sääraseid asju kogukonna gruppi, selmet kui midagi segab, endale sobiv lahendus leida ala 1. Pane oma aken kinni 2. Tule ja räägi otse, kui sulle midagi ei meeldi. 3. Kui tahetakse näpuga nii väga reegleid taga ajada, siis ehk enne osutamist tuleks järele mõelda, kas see silmakirjalik pole, sest sellisel juhul peaksid ise samavõrra korralik reeglite järgija olema 😀 Aga tõtt öelda, mind väga ei heiduta- suvi on patareide laadimiseks. Soojad ööd on kaua üleval olemiseks ja õues müramiseks, eriti arvestades et päeval lõõskab hoovis troopiline palavus, mil õue nagunii ei saa.

Eilsel õhtupoolikul läksime aga kauaoodatud sõprade- sugulaste duubel juubelile. Sünnipäev toimus üsnagi lähedal asuvas puhkemajas – https://www.soopuhkemaja.ee/index.php?id=56, oli hästi juubilaride poolt korraldatud ning kohapeal valmistatud toidud, miljöö ja üldine õhustik oli väga tore.

Miljonivaade!

Loomulikult on igas sünnipäevaseltskonnas mõni selline ebameeldiv tegelane, kes rohkem joogisena hakkab võimalikult ebameeldivat juttu ajama, norima ja teiste peomeeleolu rikkuma. Ka siin oli selline tujurikkujast iga pere “must lammas” esindatud. Aga kuna ülejäänud seltskond austas sünnipäevalisi ning nende tähtsat päeva, siis üritati viisakusest tülinorijast pigem eemale hoida või varem lahkuda, et vältida füüsilist kohakättenäitamist “oksad laiali” jõmmile. Selleks ajaks muidugi olin ma ise juba ammu kodus, kui säärased sündmused aset leidsid.

Aga kui niivõtta, siis oli see laupäev üks igavesti vahva päev😀 Selline teistmoodi ja patareid laetud positiivse energiaga tükiks ajaks.