• Vooremaa

Linnlased ja maakad. On uhke ja hää olla maalinlane :)

Maainimesed on juba ammusest saati olnud rahulikumad, ja pigem oma asja ajajad. Mõned ajavad oma asju kogukonnaga, teised mitte, kuid valdav osa maal elavaid inimesi teab, et nii nagu käitud sina teistega, käitutakse sinuga vastu ka. Linlased teavad enamasti, et täna näeb kedagi ja suure tõenäosusega see ka viimaseks jääb, seega võib ju sappi ja tatti pritsida rohkem kui mõni keskmine maakas.

Täna käisin linnas, sattusin tegelikult muude asjatoimetuste käigus parkima küll Turuhoone parklasse, kus ühes sinises autos ootas tiba vanem meesterahvas. Ja oli veidi imelik küll juba endal, kui peale auto parkimist veel sinise lapiga autole ringi peale jooksin, et parkimisandureid sodist puhastada. Jõudsin ka turuhoonesse 2x sisse välja käia. Igakord kõik naeratavad, teevad nalja ja hoolimata maskipuudumisest ei pandud seda paari köhatust tähelegi, mis oma salli sisse salaja öra pobistasin. Otsustasin aga minna ka Tartu kaubamajja Tigerisse, oma otsalõpnud telefonilaadijat asendama. Silkasin siis ruttu üle tee ja kaupsi parkla ja khm, (ops! mask jäi maha) peitsin nina ja suu paksu salli sisse ja astusin poodi, kus laadijate valiku ees tabas mind pisut üle keskmise köhahoog. Tundsin end nagu kurjategija, sest keegi sisistas selja taga, et köhimiseks võiks ikka poest välja minna. ( Ma tol hetkel ümber keerates jäin hämmeldunult vaatama. Vahetult mu selja taga oli kaks inimest, kellest minu ealine naisolend ruttu minekut tegi, kui julgesin küsida kus tema 2m minust siis on?

Kui siis lõpuks poest välja sain koos oma laadijaga, silkasin ruttu parklasse tagasi, lootes et rohkem kurje pilkusid linlastelt ei teeni. Sinises autos ootav vanem mees, lehvitas mulle sõbralikult ja naeratas. Nii armas.

Aga ausalt, ma tunnen, et ega ma seal linnas väga käia enam ei tahagi. Poodides või nii. Aga autoga kulgeda läbi ühtlase liiklusvoo, olla üks pisike osa, pikas aeglases liikuvas autode rivis, kuulata head muusikat ja mõlgutada oma mõtteid, või vaadata tuledesära teede ääres on päris mõnusalt tore. See on vist ka ainuke selline element, mida maal pole.

Mulle meeldib elada pigem maal, samas hoolimata oma esimestest lõikudest, pole mul ka linna inimeste vastu midagi. Paljud mu sõbrad, tuttavad ja kolleegid elavad lausa suuremates linnades, kui Tartus. Samas, mulle meeldib Pärnu unisus talvel ja Tallinna ülevoolav voogavus aastaringselt. Aga eks ikka, nende inimestega on lood nii, et sõltub paljudest muudest teguritest ikka ka. …aga seda enam…maal on hea.

Aga linnas on elu hoopiski teismtoodi voolus….ja kuigi mõned inimesed on võtnud nõuks minna selle koroonamaskidega hulluks, et isegi riided mätsivad juba kokku. Kollane jope, kollane mask ja ohutase ka ilmselt seal kollase ja oranzi vahel, kuid 2m reeglit ei pea sellised miskiks. Köhijale ronitakse lausa kuklasse sisistama ja siis ehmutakse kui ebaviisakalt peesse saadetakse.

Aga tegelikult oli mul täna linnas teisi positiivsemaid emotsioone ja kohtumisi ka 🙂 Kohtusin ägeda Kommipommi esindajaga, kes meie toiduaktsiooni tarbeks mõned kommipakid koos üllatusega andis. Niisamuti oli väga meeldiv kohtumine Pajumäe talu toodangu müüjaga Tartu turu hoones. Nii tore, armas, abivalmis ja sõbralik, ja naeratav ja niii…niii 🙂 Ja siis ma kohtusin ka Maris Gildeni töötajatega, kes oli väga tore ja abivalmis, ning kelle jaoks ma polnud kurjategija, et ilma maskita kontorisse astusin 🙂 ( peitusin salli sisse 🙂 ) ja kelle abiga on võimalik poetada toiduaktsiooni mõned Väikese Vääniku präänikud-väänikud 😉

Ja selline emotsioon loeb ikka vägevalt 😉

Täna kohtusin ka ühe naisterahvaste seltskonnaga, kes on oma lapsi õpetanud kodus, juba pikemalt kui aasta või paar. Päris huvitavad mõtted, mida võib olla isegi rakendada saan. Kindlasti mainin ära, et distantsõpe ja koduõpe on kaks eri asja ning võrdusmärki nende vahele panna ei saa. Tänu koroona perioodile on võimalik ka kombineeritud e-õpet rakendata, kuigi nagu olen aru saanud, siis tavakoolid sellest väga kuulda ei taha, sest see toob neile lisakoormuse. Tartus on mõned koolid, kes on toonud koduõppe paljudele lastevanematele lähemale ning võimaldanud õppida lastele omas tempos ja oma vanemate juhendamisel. Alles eile kohtasin meesterahvast ühel virtuaalsel loengul, kes rääkis kuidas nende peres on kolm poissi omandanud koolihariduse nii, et neid on kaasatud igapäeva elu lahtimõtestamiseks ja nägemaks asju nii, et on selge mis on põhjus, mis on tagajärg. Ning mismoodi saab selgitada lastele mis on matemaatika ja kuidas saab sellega hakkama ka minusugune täielik matemaatika võhik, või selline kelle jaoks on füüsika nagu raketiteadus 😀

Täna oli meil teemaks mõisa teemaline referaat ja selle llõpetamine. Samal ajal õppisime ka homseks 7 nda klassi kontrolltööks, peatükk Maaelu. Ka sealt olid juba mõned sellised ahhaa- element, et oot ma juba referaati kirjutasin midagi sellist. Tore, mõni seos ja põhjus ning tagajärg on meelde ka jäänud 🙂 Koduses kokandusklassis tegime ära küpsiseteo, mille maitsestasime iirise ja karamelliga. Külma piimaga on see eriti retro roog. Ja vahel polegi õnnelikuks olemiseks muud vaja, kui ühist aega koos perega. Ning muljetada päevasündmuseid ja suuri või väiksemaid tegusid piimaklaasi taga 🙂

Ole siis linlane või maal.