• Vooremaa
Blogi
Maal vanaema juures…

Maal vanaema juures…

Maal vanaema juures on alati hea olla. Eriti siis, kui eelmisel päeval oled pisut akendel kõõlujate peale tõre 😀 Jajah, vihjasin sellele eilsele draamale, kus meie koer “suurejoonelise kakashõu” tulemina oma organismist väljastas maks 1,5×1,5 cm kakajunni ja plika, kes oli unustanud kakakoti tasku pista, ei noppinud seda üles ega kaasa ei võtnud 😀 Aga ometi postitus, paar meetrit eemal elava naabritädi nobedate näppude voorus loetud minutite jooksul kohaliku kogukonna gruppi postitas. Jah! Selle asemel, et asi sinna paika jätta või siis kogukonna grupi asemel väike viisakas sõnum mulle messengeri jätta 🙂 Kogu rullunud draamat võib lugeda eilsest postitusest 😀

Aga täna käisime hoopis maal vanaema juures. Me polnud seal ikka väga ammu käinud. Kõik need köhad, nohud ja hirm viia viirust…sh ükskõik mis viirust. Ja täna olime siis kõik terved ja valmis haarama kätte rehad ja kindad ja teha üks korralik talgu pärastlõuna.

Enne vanaema juurde minemist, korrastasime ka oma majaesise kodus ja viskasime käbid kokku. Kokku riisutud sodi korjasime kokku, et kellegil ei tekiks pähe jälle mingisugust kummalist postitust kuhugi teha. Mul on tekkinud paranoia 😀

Aga vanaema juures, me riisusime, korjasime pärnapuu all käbisid kokku, mis talve jooksul rähnid olid vedanud söömiseks. Mõned käbid olid paljaks näritud nagu maisitõlvikud 😀 Ja pehkinud telefoniposti sisse oli pragudesse topitud mitmed “mustapäeva” varud.

Õppisime sinililli ja googeldasime nende kohta huvitavat informatsiooni. Lahendasime ristsõna. Ning laulsime lasteaias õpitud laule kevadlilledest.

Mängisime liivakastis ning käisime põllumaal kaevamas. Tuhnisime saepurus – rääkisime mis see on ning kuidas see maha tekkis.

Käisime lähedal asuva paisjärve juures – said rattaga sõita, jalutada ning koergi vabalt ringi joosta. Vaatasime järves peegelduvat päikest

vaatasime – kes tegi vette jäljed-

ning uurisime, miks on kaldal teravad kännud püsti. Õppisime mis loom on kobras ning miks tegutseb ta just veekogude lähedal. Ning mis puu see selline on –

Vanaema tegi meile veel maitsva lõunasöögi ning küpsetas sellise koogi, mis kadus kiiremini laualt kui keegi asjapooltest jõudis öelda “kook” 🙂

Koju jõudes, mängisid lapsed hilisõhtuni veel õues ja nüüd kaigub tuba ühtlasest norinast – värske õht vanaema juures, teeb imesid 🙂