Mida aastad edasi, tungib meeltesse lapsepõlv maal vanaema juures talus. See talu lõhn, taluloomad, tegemised.
Need, lapsed, kes saavad ärgata talus, kelle eluviis, kasvõi suviti, on lihtsalt viis osa saada maapealsest paradiisist. Jänesed puuris, kanad tagaaias, hommikuti kireb kukk. Parimal juhul on koplis hobused, ponid. Kiisud nurruvad päikesevihis ja hoovile astuvaid võõraid, tervitab haukuv koer.
Käisime täna, koos paari sõbraga, plikad muidugi said mitu tüdruk sõpra juurde. Maal. Päris maal. Talus, kus pardid, jänesed, koerad, hobused, ponid ja valge eesel. Neid samu loomi, saab näha ka Vudilas, kui Vudila hooaeg.
Suur piiga, sai proovida ratsahobust. Nagu filmides nähtud must ratsu. Läikiva karvaga, sõbralik, treenitud, säravapilguga asjalik trennikaaslane ja suhtluspartner.
Meil oli taaskord üks vahva tüdrukute ja väikese venna hommikupoolik😀