• Vooremaa
Blogi
Maleva viimane päev. Kogemus õpetab kõige paremini.

Maleva viimane päev. Kogemus õpetab kõige paremini.

Olen oma lastele mitme aasta vältel rääkinud või juhtinud tähelepanu, millised on need õiged sõbrasuhted ning milline peaks olema õige sõber või sõprade vahelised suhted. Olen üritanud selgitada, millistest suhetest tuleks hoiduda, sest need võivad olla ärakasutatavad või kahjustavad ja isegi omakasupüüdlikud. Olen aru saanud, et noored oskavad olla päris head manipulaatorid ja endast hea mulje jätmine on muutunud oskuseks, mida rakendatakse päris tihti oskuslikumalt kui lapsevanemad arvata oskaks.Tunnistan, et soovin endiselt uskuda, et inimesed on ilusad ja head ning laste käitumismall ei pärine alati koduseinte vahelt.

Lapsed jõudsid malevast koju. Jutumuljete seas selgus, et noored malevlased olid osalenud Piirissaare maleva rühmaga surnuaial matusel. Ma ise olen siiani arvamusel, et selline asi tulnuks rääkida lapsevanemaga läbi, sest mina arvan, et laste koht ei ole kalmistul ega matusel, kui see just ilmtingimata vajalik pole. Hilisemal telefoni kontrollimisel selgus ka tõsiasi, miks piiga poolest maleva nädalast koju kippus. Natuke nukraks teeb, et ma asjalugusid teadmata piigale telefoni teel mitte just parimaid toimetuleku nõuandeid jagasin. Ja kurvastab, et taaskord pettusin kahes noores inimeses, keda oma laste parimateks sõpradeks pidasin. Nõndaviisi rääkivaid ja ilma vahe”filtriteta” kõnelevatest noorukitest peaks kõik endast lugupidavad neiud valgusaastate kauguselt mööduma. Samuti paneb kergitama kulmu laste elukorraldus…kus olid juhendajate valvsad pilgud? Aga ega muudmoodi ei õpigi, kui et elukogemus õpetab.

Töökogemust said nad omajagu. Ametlik palk laekus pangakontole. Ning malev saigi läbi.