
Meie kaheksaneđ
Meie keskmine piiga sai tĂ€na kaheksaseks. Ka seekord sai ilmataadiga kĂ”nelused maha peetud ja jĂ”utud arusaamisele, et mĂ€ngumaa on out ja Juula puhkemaja “in”. Seega palusime ilusat ja vihmavaba sĂŒnnipĂ€evapidu.
Juula kĂŒlamajas on ideaalne koht, kus saavad koos hullata energiast pakatavad lapsed, kui vanemad istuda laua taga sees vĂ”i vĂ€ljas ja jĂ€lgida kĂ”ike eemalt. Ruumi jagub lahedalt kĂ”igile. MĂ”nusalt on siin palju ruumi Ă”ues jooksmiseks, mĂ€nguvĂ€ljakul mĂŒramiseks, vĂ”rkpalli ja jalgpalli pĂ”rgatamiseks ĂŒle vĂ”rgu vĂ”i “vĂ€rava” pÔÔsasse Ă€samiseks. Seiklusrajal turnimiseks ja kiikumiseks koos sĂ”pradega. MĂ€nguvĂ€ljak muundub kĂŒll viikingite kindluseks kui multifilmide tegelaste pĂ€rusmaaks.



Ponid Viki ja Kiki, tulid kohale oma perenaisega. VĂ”itsime tunniajase ponisĂ”idu mĂ”ni aeg tagasi ja tundus mĂ”istlik, seda vĂ”itu niiviisi kasutada, et kutsuda Hanna Liisa lemmik ponid tema sĂŒnnipĂ€evale. Ka eelmisel aastal kĂ€isid ponid Juula kĂŒlamaja murul sĂŒnnipĂ€evalisi rÔÔmustamas.


PÀrast kappamist Ôuemurul ning ponide koju saatmist, pÀrast mitmeid lahinguid kindluses ja kukkumisi takistusrajal, oli aeg tulla tordile.



Meil oli igati vahva pidu ja tĂ€nan kĂ”ikidele asjaosalistele đ TĂ€nan ka fotograafi Handi Lankotsi, vahvate jÀÀdvustuste eest.