• Vooremaa
Blogi
Minimina piiga sünnipäevapidu. Suur seitsmene

Minimina piiga sünnipäevapidu. Suur seitsmene

Tänane päev on olnud super päev. Mitte midagi pole küll läinud plaanipäraselt aga mõnikord sünnivadki ootamatustest veelgi põnevamad ja säravamad hetked.

Planeerisime oma piiga sünnipäevapeo just reede õhtusse, hetk pärast lasteaiapäeva lõppu. Kutsed said saadetud paar nädalat varem, ning kombekalt ära mainitud telefoninumber, kuhu soovisime, et sõber oma tulekust/mitte tulekust teada annaks. Samuti oli ära räägitud ühe toreda õhtujuhiga, kes pidi kehastuma ümber piraadiks, et läbi viia eriti vinge möll ja trall aarete jahtimisel õues kui toas.

Hommikut alustasime meeldiva piknikuga järvel, stiilis “Teepidu” kookidega. Hoolimata näpistavast pakasest ja talla all krõbisevast ning praksuvast jääst, oli meil väga meeleolukas ettevõtmine mille käigus said põsed tuulekülmast punaseks ning ninad vahukoore mütside omanikeks.

Lõunaajal pakkisime sünnipäeva toidud kotti ja soojad tekid-padjad autosse ning sõit Juula puhkemaja poole võis alata. Olime linnast selleks ajaks tordigi juba ära toonud. Poest ära ostnud kaks paberist ajalehte “Postimees”, et puhkemajas oleks millestki tulehakatist. Ega seal tavaliselt on see ohhoo avastus küll, et oot kus ma seekord selle paberis siis saan. Äkki mõni lahke naaber aitab. Korra on aidanud ka. Aga imelik ju ka, igakord ettevalmistamata minna ja seeläbi kuskil naabrite ukse taga kraapida 🙂 On mõistlik koondada sõidud ühtekokku, tuleb säästlikum ja endal närvikulu ka vähem, kui kõik asjad korraga olemas.

Niisiis me jõudsime puhkemajja, mis oli nii mõnusalt mattunud lumise katte alla, sisse oli kaevatud mõnus jalgrada ja oli näha, et on käinud ka sahk ja autoparkle puhtaks lükanud. Koerajupats hüppas nagu vana rebane lumehangedesse. Rotte ta ilmselt ei otsinud, küllap olid lihtsalt head lõhnad.

Meie esimene emotsioon ust avades, oli et vauu! Nii…..külm 🙂 Puukastis ootasid lumiste külgedega puud – valmis toasooja andma. Kiire pilk veendus, et oma ajalehed kaasa võtta oli lausa jumalik idee. Täna õnnestus minu ahjukütmine lausa ideaalselt – esimese korraga läks ahi põlema nii, et kulus vaid üks ajaleht ja ilma suitsu sisse ajamata 🙂 Mis siis, et kütsime peaaegu mitu tundi aga esimeste külaliste saabudes oli põrand veel polaarne ja õhk jahe. Soojuspump päästis vist õhtu. Selle all istudes on tõeliselt mõnus ja soe.

Pidasime oma suure seitsmese sünnipäeva. Kutsututest andis esimesel päeval teada kolm sõpra, et nemad tulevad. Ülejäänutest ei teadnud ma veel midagi. Ja siis tuli sõnum õhtujuhilt, kes tänu Covid-19 tõttu jäi eneseisolatsiooni ja ei saanud tulla meie aega sisustama. Eee….mul on kamp lapsi ja igasugune ettevalmistus …seda lihtsalt polnud 🙂

Suured lapsed, scrollisid oma telefonides ja pidin nendega sõlmima mitu kokkulepet, et nad oleksid nii toredad ja korraldaksid kohale tulnud külalistele mänge ja lustakaid viktoriine. Sünnipäevalaps ja kaks külalist mängisid teise korruse kardinates peitust ja korraks oli maja täis kiljumist ja paanikat, kui kardinatoru koos raskete kardinatega alla sadas. Ma proovisin paari lapsevanemaga seda üles tagasi saada aga lõpuks arvasime, et jätame pigem selle kardinapuu alla, ja räägime majaperenaisele, et mis juhtus. Lapsevanemad arvasid, et lastel ikka juhtub ja vast sellest ei sünni suuremat tüli. Mul endal pisut kripeldab, aga ma loobun siiski sellest plaanist, see puu kipakalt tagasi üles panna – tean, et homme tuleb siia majja sisse järgmine seltskond ja väga nõme oleks kui see kipakalt üles pandud kardinapuu kellegile pähe kukuks.

Kokkuvõttes oli pidu väga tore. Tore, et tulid need, kes tulid ja meeldiv, et jäid just need lapsevanemad, kes jäid. Meil oli mänge, naeru, lusti ja põnevust ja kohal olid just need kõige-kõige sõbrad. Meil oli süüa, morssi ja nii hea sünnipäevatort, et isegi need, kes tavaliselt torti ei söö, võtsid kaks tükki 🙂 Pärast väikeste laste pidu jäid meiega ööbima kaks suuremate laste sõpra, kes homme on samuti siia järgmisele sünnipäevale kutsutud.

Kuna majas on täna soe vaid wc, saun ja teine korrus, siis autost tuli tuppa tuua kodust varutud soojad tekid ja pleedid. Suured lapsed, kes tavaliselt on maganud ise teisel korrusel ja alati palavuse üle hädaldanud, pakkusid seekord nii vahvasti välja, et teeme vahetust – mina ja piigad ning põnn magame teisel korrusel ja nemad madratsitel all. Voodipesusid kapist otsides märkasin, et “kurikuulsale” kapile oli mingi köis ümber veetud, suuremat tähelepanu sellele ei pööranud, sest ühest eelmisest korrast on nii mõndagi veel meeles.

Meie piigadega käisime veel pesemas.Ilmselgelt ei ole siin veesüsteemi osas mitte midagi muutund – vesi niriseb ja kui seebitad pea ära, siis puhtalt oma vastutusel – et kas saad selle ikka puhtaks loputatud 😀 Pärast kuuma konti saamist, tuleb saunas jalga panna soojad sokid või ukse taha ootama panna sokid, sest toas on põrand endiselt külm.

Lubasin sünnipäevalapsel olla nii kaua üleval, kui ise jaksab.

Isegi sünnipäevalaps ütles, et väga tore sünnipäevapidu ja mängudki, mis korraldatud – mängime teinekord kodus ka. Unejutt oli magusam ja egas siis iga päev ei saa olla nii kaua üleval, kui seitsmesed- kaheksased tahavad. Kella üheteistkümneks on igaljuhul üleval korrusel vaikus. Ainult mõnus nohin. Vaatan lund peakohal ja mõtlen, et vahel on sellised planeeritud üritused, kus mitte midagi plaanipäraselt ei lähe, päris ägedad.