• Vooremaa
Puhkusejutud
Minipuhkus Peipsi veerele. Liivakivipaljand ja Alatskivi loss

Minipuhkus Peipsi veerele. Liivakivipaljand ja Alatskivi loss

Täna hommikul oli kokku lepitud, et viin pisema piiga tema sõbranna juurde mängima. Ja teistega otsustasime minna hoopis spontaanselt Kallaste liivakivipaljandeid vaatama ja Peipsi järve varbaga katsuma. Mõni meist otsustas muidugi testida ka ujumiskõlbulikust. Kõlbas küll.

Kallaste paljand ehk Kallaste pank on liivakivilinnas Peipsi läänerannikul, kus paljandub  roosakas-, kollakas- ja punakaspruun, tihti valgete laikudega põimkihiline pude peeneteraline liivakivi. Tegemist on Eesti kõige pikema liivakivi paljandiga, mis on 2001. aasta mõõtmiste põhjal umbes 930 meetri pikkune. Alustades linna lõunaservast ja liikudes kuni keskväljakuni on näha 11 paljandit, mida eraldavad kinnikasvanud lõigud ning mis jäävad enamasti 1–5 meetri kaugusele veepiirist, olles valdavalt eraldatud liivaribaga. Kui veetase aga kõrgvee ajal tõuseb, siis murravad lained paljandit, mistõttu on liivakivisse tekkinud hulgaliselt koopaid. Neist suuremate kõrgus ületab 1,5 meetrit ja sügavus ulatub kuni 6 meetrini. Paljandite kõrgus on valdavalt 2–4 meetrit, suurim kõrgus 9 meetrit. Liivakallas pakub head pesitsuspaika kaldapääsukestele, kelle suurim pesitsusala  Eestis asubki Kallaste paljandil.

Alatskivi loss seevastu on Eesti idapiiril muinasjutuloss. 1885. aastast on Alatskivi südames pilke püüdnud lumivalge loss oma tornikestega. Balmorali lossi eeskujul ehitatud mõisa peahoone projekteeris kohalik mõisaomanik Arved Georg von Nolcken ise. Alatskivi lossi seob ajalooliselt kolm kultuuri: mõisa kulutuur läbi paruni pere, Eesti talupoja kultuur läbi nende teenijate, kes lossis töötasid ning Šoti kultuur, mis oli parunihärrale väga südamelähedane ning mis koheselt on tuntav ka lossi arhitektuuris. Aegade jooksul on häärberil olnud erinevaid funktsioone, kuid alates 2011.aastast on restaureeritud loss oma täies hiilguses avatud kõigile külalistele.

  • Esimesel korrusel asub külastuskeskus, mis tutvustab Alatskivi lossi kui ühe perekonna elamut, aga ka kogu mõisa ajalugu üldiselt ning annab ülevaate lossi restaureerimisprotsessist.
  • Keldrikorrusel asub fotonäitus Vana-Tartumaa mõisatest, mõisateenijate vahakujude ekspositsioon ja käsitöökojad, mis pakuvad võimalust osaleda keraamikatubades ning kaasa osta käsitööd.
  • Teisel korrusel asub muuseum, mis on pühendatud siitkandist pärit tunnustatud heliloojale Eduard Tubinale.

Esimesel korrusel pakub Alatskivi lossi restoran maitseelamusi ning teisel korrusel erilist majutusvõimalust kaheksale külalisele neljas sviidis.

Ja siis peipsiveerel asub selline iseteeninduspunkt, kus on võimalik väikese tasu eest ja kontaktivabalt osta meeldivat eestimaist ja puhast mett. Leidsin nende talu ka facebookist üles. https://www.facebook.com/onnemesi/

Meeldiv ja kiire patareide laadimine 🙂