• Vooremaa
Ajaloo arhiiv
Mugavustsoonist tagasi hetke💕

Mugavustsoonist tagasi hetke💕

Öeldakse, et kui nett, telefon või muu seade läheb rivist välja, on katastroof ja elu otsas.
Mõnikord, kui poesabas seistes, oled jõudnud kassani ja kaardimakse lakkab töötamast, on põhjust küll kirumiseks või kui ootamatu rikke tõttu, pangaautomaat su sisestatud kaardi ära sööb või kui on vaja midagi olulist ja su telefon lõpetab koostöö.


Aga, mõnikord, on neid levist ja peavoolumeediast välja lülitamisi vaja, sest viimasel ajal tundub meile, et seda meediat ja nutiseadmeid jagub ikka igasse hetke. Nõõõme. Jah, kiruda oma järeltulevat põlve, et need on uppunud nutiseadmetesse ja muud enam ei tahagi, aga, ega me täiskasvanud oleme samasugused. Mina, näiteks saan erinevate programmidega kõik oma tegemised ja töised asjad valmis teha ka nüüd oma nutiseadmega. Arvutisse jõuan kuus ikka kordades vähem, kui varem. Ka ajalehti asendab nutikas eksole. Ning miks mitte helistamise asemel hoopis kirjutada sõbrale messengeris. Mis see siis on?
See on mugavus 😀

Eile, sai mul tühjaks õues olles telefon. Esimesed 30 min oli ebamugav, sest noh…kella oli ju vaja vaadata (tegelt polnud see ju oluline), siis tahtsin pojast pilti teha (aga ka see polnud ju tegelikult tähtis), siis jäid ju sammud lugemata (aga…ega ma telefoni rakenduse jaoks samme ei loe, vaid ikka iseenda jaoks. Ja järgmised hetked olid palju selgemad, klaarimad ja rohkem hetkes olles. Rahulikumad ja mõnusamad.

Täna, täpselt poole multika pealt, lülitus meil vool välja, tagasi tuli vool küll, aga mitte internet. Ka multikas jäi telekasse naasmata. Või noh, pilt ei jõudnud telekasse. Lihtsalt must kast, seal nurgas.
Mõni minut, oli piigal mõru meel, et Madagaskaril seiklused nägemata jäid, aga kui meelde tuli, et autos on seljakott plastiliinidega, oli ka must kast seina ääres unustatud. 😀

Täna on selline mõtisklemise õhtu, et õues valitsevat jahedust, kontidest peletada, tuli käima panna korraks õhksoojuspump. Lastega kuumas vannis mulksuda ja vannipardikesi leotada, mitte küll korraga, vaid ikka kordamööda, nii et lõpuks olid me varbad krimpsus nagu kuivanud rosinad. 🤣 nukrameelsuse peletamiseks näksisime ära valge-piimashokolaadi ja kuum, tee, nagu varasematel aegadel, käis ka asja juurde. Kui põngerjas magama jääb, siis kas kraabin juba läbi loetud raamatud välja või panen kokku, ühe palutud paketi, mis juba tükk aega tagasi paluti😀 aga ma sattusin ju hoogu ühe loominguvaldkonnas olevale projektiga. Igatahes, ma ei mõtle sellele, et mu suured väänikud telgivad õues, teiselpool kodu, seal kus jahe ja öösel lubati vihma. Vähemalt kodust kaugel, ei saa nad keset ööd tuppa kakerdada 🤣

Ainuke, asi, et….ei tea miks, mõjub vannis ligunemine mõnele lapsele, ikka eriti ergutavalt ja unest rääkimine ongi vaid jutt, sest autodega mängimine on märksa põnevam tegevus.

Kuhu see suvi jäi? Ja kuhu see uni jääb😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga