On laupäeva hommik. Kell sai just 7.30, kui esimene sagris juustega tütarlaps minu tekinurka tõstab ja kaissu poeb. “Emme, mis me täna hommikul süüa teeme?”

Täna on laupäev ja pisipõnn magab magusat und. Lükkan teki pealt ja küsin plikatirtsu käest vaikselt, et kas teeme pakse ja kohevaid pannkooke, nagu kunagi minu vanaema armastas teha. Viimasel ajal  mõtlen, ma palju vanaemale ja tema kodule, mis minu lapsepõlves väga palju olulist rolli mängis. Olen mõelnud vanadele, tuttavatele radadele astuma minna, kuhu pole vist juba mitmeid aastaid sattunud. See talumaja, suur suur sammaldunud kivi, aidahoone…

Olgu pealegi, pannkoogid. Pisitütrele meeldib mind köögis aidata. Koos tegime taigna ja küpsetasime täpselt sellised pannkoogid, nagu kunagi vanaema lauale tõi, kui tema lapselapsed külas olid.