Pühapäevade ja üldse ilusate hommikutega käivad kokku kindlasti pannkoogid ja õuepiknikud, täpselt sama palju kui ponid ja väikesed tüdrukud 🙂 Igatahaes täna hommikul aknast välja vaadates oli selge – et tänane päev just sellisteks tegevusteks on mõeldud.

Mõeldud – tehtud ja sai ka plikade parim sõbranna kampa kutsutud ning vahvaid ponisid vaatama sõidetud. Vahva väike poni oli vahepeal saanud imepisikese ja armsa varsa – kel nii vahvalt üks silm sinine ja teine pruun 🙂 Ning suuremaid ponisid oli ka rohkem juurde tekkinud, sellest ajast saati kui me viimati seal käisime.

Aga ponidel, nagu lastelgi on peas oma mõtted ja nii nad siis tegid nalja ja jooksid lihtsalt eest ära. Lõpuks tuli meid nuusutama juba ammune sõber Viki, kes nautis laste harjamist ja kammimist ja mõned kiiremad ringid tüdrukute meeleheaks tegi. Hiljem tänas väike poni oma sõpru kammimise eest – püherdades vabaks saades selili päikesekuivatatud mullas 🙂

Ja ülejäänud päev möödus kodus rattaga sõites, liivakastid mängides, järve ääres kive loendades ja lugedes vees olevaid veelinde.

See päike ja soe ilm on lihtsalt nii meie teema, et võikski päevad läbi õues veeta. Uskumatult hea ja tõhus unereziimi reguleerija 🙂

Pärast unejuttu või uneeelset multikat on kõikide tubades ühtlane norin 🙂