Kunst me ümber heliseb ja paitab meid me värvide keeles,
mis silitab ja ebamaiselt embab me meeles.
Värvid on selged,
ja imetabaselt punased, kollased ja roosad.
Justkui vihmapiisad, mis helged
ja krabinal langevad lehtelele, kui sõnaline proosa.
Puhtamaid värve, kui looduses pole
ükski toon pole tume või kole.
Must muld või porine kuusatee
hõbeniitidest ämblikuvõrgu pärlikee
Puhtad toonid ja loodusesära,
summutab mõtteis infokära.