• Äksi, Tartumaa

Tõeline koosolemise vägi

Eile oli esimene advent ja me veetsime selle koos perega, koos suure Juula külaseltsi perega. Seekord me osalesime seal küll ilma lasteta, sest nemad otsustasid hoopis kodus adventi veeta oma peeneid päkapiku susse otsides ja ehteid valides, et mida võiks aknalauale sättida, et kka kodus väike jõulumekk oleks. Äge Kristhel saatis Pärnust meile oma ema kodust piparkoogitainast, seega seda mekki ja jõulu lõhnu hakkama varsti tootma küllaga.

Aga eile siis, oli vahva õhtu seltsiliikmetega. Juula Jõhvikas on üks sümboolne mari, võtab kokku küla olemuse ja inimeste omavahelised suhted, hapukas, igaleühele paras, teisele kommi eest, kuid mis kõige tähtsam igaleühele omane ja koduselt hea. Koroona hirmus olid paljud seekord tulemata jätnud, kuid need kes kohale tulid, teiega oli väga vavhva jutustada, tutvuda ja isegi ühislaul tuli kõlavalt hästi välja 😉 Ka luuletuste lugemine oma pere eest, viiekordselt tuli seekord hästi välja – ei jõudnud pabistamagi hakata 😀

Täname toreda õhtupooliku eest veelkord!