Täna juhtus nii, et helistas vanaisa ja soovis enda juurde pisemaid kaisukarudest tüdrukuid. Tüdrukud läksid hea meelega koos ja nii nad seal müttasid koos vanaisaga õues järve äärsel mänguväljakul mitmeid tunde. Kõndisid mööda järve äärset jalutusteed ja sõid jäätist. Tüdrukud ajasid vanaisaga palju juttu, mis okevat olnud asjalik, selge ja argumenteeritud. Pidid kuulama üksteist, olema abivalmid ja aitama teineteist seal, kus oma nõu ega jõu hätta jäänuks.

Ja sellised ühed õed peavadki olema.

Kodus me samal ajal kui tüdrukud on vanaisa poputad, mängime meie liivakastis, loendame liivakooke ja sõrmi. Üks, kaks, kolm, neli ja lemmiknumber viis. Räägime, miks liivasuppi ja kooki me ei söö ning millest teeme kooki, et seda süüa saaks.
Kuulame rähni toksimist. Arutame, miks ei pea seda tärinat kuuldes peitu minema ning vaatame internetist pilti, mis imeloom,- lind on rähn.
Mängime traktoriga. Mina olen teedeehitaja ja tema maastikukujundaja ülejäänud liivakasti osas. Vaatame üle pea lendavaid hanesid. Ja lehvitame nende kombel vihinal tiibu *( käsi). Räägime, kes või mis on hani ning kuhu nad praegu on  teel.
Kuuleme kuidas kastiauto läheb käima, räägime mis see on ja kus on. Kas peab peitu minema. Vrumm vrumm😀
Läheb tuppa ja toob oma pisikesed autod ja hakkab nendega ise mängima. Leiab mänguasjade seest mini kastiauto.
Ronimise ja liulaskmise aeg tuleb vahepeale.

Paneb tassi sisse liiva. “Piim.” Teen, et joon ja oo tamatult kallab tassitäie liiva sülle. Kiljatuse peale muigab rahulolevalt ja läheb tagasi liivakasti. Toob tassi ja ütleb “Piim”. Lükkan tassi eemale ja teen lürrrps! ja valan  liiva maha. Läheb uuesti liivakasti ja tooob uue “piima” ja valab selle mulle sülle. Ise itsitab  ja nii 3x järjest. 🤪 vaatab, et reageeringut pole ja liiva maha ka ei lükata. Läheb istub mänguväljaku alla ja jutustab mõnda aega rahulikult omaette, piiludes, mis ma teen. Ahaa!😀
Toob uue tassitäie “Palun emme!” ja ulatab kavala naeratusega mulle. “Lonksan ja ta ise valab sisu maha ja vaatab mulle kavala naeratusega otsa. Ning läheb mängib omaette edasi 🙂

“Piim” tuleb paar korda veel. Ütlen vaikselt, et ei tohi ja räägime, miks ei tohi liiva liivakastist välja viia või kellegile sülle, pähe jne valada või visata.

Kiigume. Ja ajame vareseid murul taga.

10.44 tuleb naabripoiss välja ja kohe läheb mängimine põnevamaks. Ämbrid, labidad, vormid ja…naabripoiss ehitab liivakooke laiali astumiseks. Läheb lahti arutelu, millistest liivavormidest tulevad parimad koogid.

Kuuleme mesilase  suminat. Tahab minna taga ajama. Seletan miks ei tohi mesilast taga ajada. Mismoodi mesilane ennast kaitseb ning mis võib juhtuda käega kuhu mesilane nõelab. Vaatame netist mesilase pilt ning vaatame miks mesilane õielt õiele lendab, mida korjab ning kuidas saab purki mesi, mida saiaga sööme või tee sisse paneme.

Mängime edasi liivakastis vormide ja liivaga. Mina istun liivakasti veerel ning teen oma läheneva tähtaja hirmus veidi loometööd😀 kell on 10.55

Jalutasime jooksurattaga poodi  ja tagasi. Rääkisime miks ei tohi sõita sõiduteel ning miks peab kandma kiivrit 🙂

Tassisime koos keldrist üles talverehvid. Jällegi jutt juurde, miks me need üles toome ning miks on vaja autol talvejalatsid suveomade vastu vahetada.

Kell on 11.46 ja me oleme ikka veel õues või juba jälle mänguväljakul. Mängivad sõbraga edasi. Kiigun kiigul ja lõpetan ennist pooleli jäänud loometööd. Tsekkan üle oma emaili.

Kella 13.00 oleme liivakastis, läheme tuppa pudruvalmistamise ajaks.

Mõni maasika amps, ehk….

Siis väike tudu ja pärast ….jälle liivakasti “time” 😀

Tudumise ajal teen oma loometöö lõpuni. Töö tegemise ajal tuleb üks väga ebameeldiv kõne väga ebaviisakalt klienditeenindajalt, mis rikub päris tõsiselt tuju. Minu meelest peaks iga klienditeenindaja oskama olla klienditeenindaja selles laiemas tähenduses, mitte ei pritsi sappi ega ülbitse, kui vestlus ei arene seda rada pidi, mida tema eeldas oma peas. Aga seda siis see selleks. Igatahes minu töö tegemise tuju oli rikutud🙄

Suured pubekalised otsustasid aga sõpradega hoopis aiamaale telk püsti lüüa ja öö läbi karme indiaanlaseid mängida, kes külma ei karda. No ei näinud põhjust keelamiseks või mitte lubamiseks, sest ilm on ju ilus ja mida nad seal telefonis või arvutis toas ikka omaette passivad 🙂 Eelmise aasta kogemuse põhjal need telkimised lõppesid alati keset ööd, ….vaatame, kuidas sel korral siis 😉

Aga selline koolivaheaeg mulle meeldib. Rahulik. Igalühel oma tegemised. Õu ja tuba on laste kilkeid ja põnevaid mänge täis.

Vaheaeg või distants kooliõpe…koos on ikka tore!